Kaarli kiriku kellatornides tehakse ligi 400 000 krooni eest remonti
Askur Alas
Kultuuriväärtuste ameti tellimisel alustas OÜ Tarrest eelmisel nädalal Kaarli kiriku tornide põhjaliku remondiga, torne kandvaid puitkonstruktsioone pole 130 aastat vahetatud ning need on osaliselt kahjustatud.
Eelkõige on ajahammas oma töö teinud 31 cm paksuste tornikonstruktsiooni püsti hoidvate puittalade otsadega, mis lähevad paekivimüüri sisse.
“Nii ka ei ole, et tornid hakkaks kokku kukkuma, kuid ilmselt pole siin juba ehitamisest saati puitosi vahetatud. Parandamise jälgi ei paista,” ütles Tarresti ehitusmeestele näpunäiteid jaganud ehitusinsener Heino Uuetalu.
Tarresti puusepa Ivo Puusempi sõnul ei ole tegemist küll mingi erilise, kuid siiski raske tööga. Tornidest veeti enne tegeliku töö algust välja veoautokastitäis tuvisõnnikut ja teine puit-osi, mis torni ehitamisel olid üle jäänud. Uuetalu hinnangul tuleks tornid kindlasti ka tulekindlamaks teha, sest seest on kiriku puitkonstruktsioonid omavahel ühendatud ja tule lahtipääsemisel pole seda midagi takistamas.
Eesti suurejoonelisem kirik
Kaarli kirik on 19. sajandi Eesti pühakodadest suurejoonelisemaid, seda mitte üksnes mahutavuselt (1500 istekohta), vaid ka arhitektuurilt. Mõjukus keskendub interjöörile – 20 meetri kõrguse ruumi suursugususele mängib kaasa võlvide eriline kandesüsteem, telliskaartele toetuv puitlagi, mis on võimaldanud suurt ruumi katta ilma ühegi vahetoeta. Puitlae põlemisel tekkivast ohust ei taha spetsialistid rääkidagi.
Tornide remonditööd teeb kultuuriväärtuste amet kirikurenessanssi projekti raames. Riigihankega tellitud tööd lähevad maksma ligi 400 000 krooni ning peavad valmis olema 4. oktoobriks.
Kaarli kirikule andis nime Karl XI
Esimene puidust kirik
Põletati 1710. aastal
•• Esimesed teated Tõnismäel asuvast kabelist ja surnuaiast, mida tõenäoliselt ei kasutanud sakslased, pärinevad XIV sajandist.
1670. aastal laskis Rootsi kuningas Karl XI Tõnismäele ehitada kreeka risti kujulise puukiriku, mis oli mõeldud eestlastele. Kuninga järgi sai ka kirik nime.
•• Vene vägede pealetungi eel 1710. aasta augustis põletati kogu Tõnismäe hoonestus, sealhulgas ka Kaarli kirik.
1870. aastal valminud
Kaarli kiriku uhkus on orel
•• Uuele, Tallinna ühele suurimale kirikule pandi nurgakivi alles aastal 1862. Projekti autoriks oli arhitekt Otto Pius Hippius.
•• 1870. aastal, täpselt 200 aastat pärast esimese kiriku õnnistamist, peeti uues kirikus esimene jumalateenistus, ent tornide ehitus lõpetati alles 1882. aastal.
•• 1923. aastast pärinev orel on registrite arvu poolest Eestis suurim, madalaim heli asetseb kuuldavuse piiril – 16 võnget sekundis.
Loe: epl 16.08.04