Kadrina keskusele ja Kadrina Keskkoolile otsitakse uut ilmet

PRESSITEADE

17. juuni 20201

Kadrina vallavalitsus koostöös Eesti Arhitektide Liiduga korraldab kaks arhitektuurivõistlust otsimaks uusi arhitektuurilahendusi nii aleviku keskusele kui ka Kadrina Keskkooli uuele hoonele.

Kadrina keskuse ja Kadrina Keskkooli võistlusalad on omavahel seotud, kuna kool asub keskuse piirkonnas ning on aleviku sümbolväärtusega keskseks objektiks. Kuigi arhitektuurilahenduste otsimiseks korraldatakse kaks eraldi arhitektuurivõistlust, oodatakse tulemuseks kahe objekti vahel tekkivat sünergiat ning kooli ja avaliku ruumi võidutööde autorid peavad tegema võistlusele järgnevates etappides koostööd. 

„Kadrina on Eesti üks väiksemaid valdu, kuid näitab eeskuju paljudele suurematele sellega, et on südikalt asunud korraga uuendama nii oma vallakeskuse avalikku ruumi kui ka kogukonna südameks olevat Kadrina Keskkooli,“ räägib mõlema arhitektuurivõistluse tingimuste koostaja, Eesti Arhitektide Liidu asepresident Katrin Koov. „Sellest koosloomest on oodata põnevat sünergiat, mis aitab luua inimsõbralikumat ruumi aleviku südamesse nii oma inimestele kui ka külalistele.“ 

„Keskkooli hoone on Kadrina aleviku keskne objekt, kogukonnale sümbolväärtusega, Meie huvi on, et kooli ja keskuse ala arendus oleks tulevikus omavahel kooskõlas,“ lisab Kadrina vallavanem Kairit Pihlak. „Kadrina keskuse ala peaks olema loogilise ülesehitusega ja eelkõige võimaldama inimestel mugavalt kulgeda ning  veeta vaba aeg kaunis ja erinevaid tegevusi pakkuvas keskkonnas“.

Kadrina keskuse võistlusalale oodatakse terviklikku linnaruumi kontseptsiooni, mis tugevdab Kadrina identiteeti ja aitab siduda selle erinevad ruumiosad ühiseks mõtestatud tervikuks. Rakvere tee, Viitna tee ja Viru tänava ristile tuleb kujundada Kadrina keskplats, millest saab Kadrina sündmusruum ja kohtumispaik, kus toimuvad tulevikus laadad, väiksemad üritused ja kontserdid. Rakvere teed ja Viru tänavat tuleb käsitleda Kadrina peatänavatena, kus autoliiklus on rahustatud ja suuremat tähelepanu pööratud jalakäijate promenaadidele, taskuparkidele ja tegevusaladele nende ääres.

Kooliga seotud alade puhul tuleb arvestada, et samal ajal on käimas kooli juurdeehituse arhitektuurivõistlus ja lahendused tuleb erinevate autorite vahel järgnevates etappides kooskõlastada. Kooli vanim osa, 1939. aastal valminud hoone, on kohustuslik säilitada. Kooli välialad on samuti osa arhitektuurivõistlusest. 

Kooliruumi kavandamisel tuleb silmas pidada, et tänapäevane õpikeskkond on vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslus, mis toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks ning võimaldab rakendada uusi õpetamise ja õppimise meetodeid, looma tingimused mugavaks suhtluseks ning koostööks. Hoone näol on tegemist Kadrina jaoks olulise ühiskondliku objektiga, mis peab pakkuma lisaks koolile ka kogukonna jaoks ühistegevuste võimalusi. 

„Hea meel on selle üle, et kohalik kogukond mõtleb kaasa koolikeskkonna uuendamisel – enne võistluse väljakuulutamist on üle aasta koos käinud erinevaid huvigruppe ühendav Kadrina Hariduskogu, kes on uurinud, analüüsinud ja arutlenud selle üle, millises koolis peaksid käima valla lapsed tänapäeval ja kuidas Kadrina Keskkool saab neile pakkuda parimat õpikeskkonda,“ kommenteerib Katrin Koov.  

Kadrina keskuse arhitektuurivõistlust korraldatakse EV 100 „Hea avaliku ruumi“ jätkuprogrammi raames, mille keskmes on Eesti linnade ja alevike keskuste avaliku ruumi korrastamine ja kaasajastamine. Võistlust rahastab Kadrina vald kahasse rahandusministeeriumi ja kultuuriministeeriumiga. Võistluse preemiafond on 20 000 eurot. Kadrina keskkooli arhitektuurivõistlust rahastab täies mahus Kadrina vald ning selle preemiafond on 30 000 eurot. Kooli võistlusele oodatakse töid 19. augustiks, Kadrina keskuse võistlusele – 21. septembriks. 

Võiduprojektide valmisehitamise tähtajad ei ole veel kindlaks määratud, kuna see sõltub majandusolukorrast ja erinevatest finantseerimisallikatest, kuid Kadrina vallavanem  Kairit Pihlak kinnitas, et valla prioriteet on projektidega, eriti kooliga, edasi liikuda nii kiiresti kui võimalik.

***

„Hea avalik ruum“ programm oli kingitus Eestile 100. aastapäeva puhul, kui korraldati 15 linnakeskuse ja -väljaku arhitektuurivõistlus. Kuna huvi ja soov oma linnakeskused korda teha oli aga palju rohkematel omavalitsustel, kui esimesse etappi mahtusid, algas 2019. aastal „Hea avalik ruum“ jätkuprogramm, mida seni on igal aastal kohalike omavalitsuste suure huvi tõttu pikendatud.

Seni on Eesti Vabariik 100 ja Eesti Arhitektide Liidu koostöös sündinud arhitektuuriprogrammiga “Hea avalik ruum” läbi viidud arhitektuurivõistlused 23 linnas, millest 10 linna rekonstrueeritud südamed on juba valminud (Tõrva, Põlva, Valga, Võru, Rapla, Rakvere, Elva, Kuressaare, Kärdla ja Viljandi). Lisaks Kadrina aleviku keskuse arhitektuurivõistlusele korraldatakse tänavu arhitektuurivõistlused Kiviõlis, Kosel, Loksal, Türil, Arukülas ja Sõmerul.

Lisainfo: 

Kairit Pihlak

vallavanem

Kadrina Vallavalitsus

527 1962

Katrin Koov

Eesti Arhitektide Liidu asepresident

5073231