Kadrioru elanikud protestivad suurte korruselamute vastu

Naabrite hinnangul kahjustab massiivsete uushoonete rajamine miljööväärtuslikuks piirkonnaks kuulutatud Kadrioru väärtust.

Ehitusluba vanem kui Kadrioru reeglid
“Kui meie naabrusesse tuleb nii kõrge maja, siis pole see piirkond enam see, mis ta oli siis, kui me oma korterid ostsime. Minu meelest rikutakse maja ehitamisega Kadrioru miljööd. Ma ei saa aru sellest, kuidas saab lasta maja ehitada, kui pole väljas siltigi, kes ehitab ja mida ehitab,” ütles Wiedemanni 5 elanik Piret Kirss.

2001. aasta jaanuaris kehtestatud linna üldplaneering sätestab Kadriorule miljööväärtusliku piirkonna staatuse. Miljööväärtuslike piirkondade säilitamise eesmärgina on linna ametlikul koduleheküljel kirjas, et neis piirkondades tuleb vältida kruntide liitmisi, silmatorkavalt suuremaid maju kui ümbruskonnas ja ehitusmaterjale, mis olemasoleva arhitektuuripildiga ei haaku.

Majade ehitusnormid määrab ka 1999. aastal linnavolikogus vastu võetud Kadrioru tsonee-rimiskava, mis lubab krundi maksimaalseks täisehitatavuseks 40% ja maja kõrguseks 15 meetrit.

Wiedemanni 4 krundile alustati korruselamu ehitamist tänavu juunis 1998. aastal Gerson Invest OÜ-le välja antud loa alusel. Krundi on omandanud ja ehitamist alustanud ONIX OÜ.

Maja kõrguseks nägi viis aastat tagasi välja antud ehitusluba ette 17,6 meetrit ja krundi täisehitatavuseks 65,3 protsenti, mis on praegu kehtiva tsoneerimisskeemiga vastuolus.
Seega oleks säästva arengu ja planeerimise ameti (SAPA) poolt loogiline nõuda, et Kadrioru kui miljööväärtusliku piirkonna säilitamise eesmärgil projekt tsoneerimisskeemiga kooskõlla viidaks. Amet keeldub aga seda tegemast.
Kadrioru elanike hinnangul käitub SAPA linna üldplaneeringule vastu ka seetõttu, et tellis Wiedemanni 4 detailplaneeringule küll eksperthinnangud (Kadrioru selts, muinsuskaitse inspektsioon ja dendroloog Jüri Elliku andsid projektile negatiivse hinnangu), kuid jättis need arvestamata.

Karu peab sobimatust vaieldavaks
Eksperthinnangute mittearvestamist rõhutavad elanikud ka Poska 12 detailplaneeringu puhul, mis näeb ette 15,4 meetri kõrguse maja ehitust ja mille krundi täisehitatavus ületab samuti normi.

Elanike poolt Poska 12 detailplaneeringu ja krundil praegu asuva maja lammutamise vastu saadetud protestidele tuli SAPA juhataja asetäitja Hain Karult vastus: “Miljööväärtuslikul alal olemasoleva elamu säilitamiseks puuduvad legaalsed sunnivahendid. Hoone sobivus antud piirkonda on subjektiivne parameeter.”

Peatselt kavandatakse algama korruselamu ehitus ka Vilmsi 25/27 krundile. Ka selle hoone suurusele kavatsevad naabruse elanikud vastu seista.