Kadrioru park saab Apollo platsi
Piret Peensoo
Pargivaikust lõhestab traktori põdin. DrenaazŠi rajamiseks on aktsiaseltsi Terrat kopad Kaarna allee ümbruse üles kaevanud.
Töömehed omakorda on lammutanud kunagise kõlakojani viiva trepi ja taastavad seda.
Kadrioru pargi direktor Ain Järve pole pargiekskursiooni korraldamiseks lasknud haiget jalga kipsi panna ja lonkab mantlihõlmade lehvides reipalt töömaastikul ringi.
“Kommunikatsioonid saavad sel aastal tehtud,” kinnitab ta. Järgmisel sügisel on uue kunstimuuseumi poole jalutajatel võimalus nautida aastaid kasutuseta seisnud pargiosa uut ilmet. Puidust suveteatrit maha põlenud kõlakoja asemele ei tule, sest rajatise turvamine oleks keeruline. Selle asemel ehitatakse vabaõhukontsertideks sobiv “saal” elavast materjalist – põõsastest.
Looduslik teater
Apollo platsi kujundanud arhitekt Kersti Lootuse töömapi vahel on kõige rohkem fotosid just pügatud hekisüsteemidest. Lootus räägib vaimustusega Herrenhauseni pargist, kuid nimetab Kadrioru puhul eeskujuks siiski Weimari Belvedere. Apollo platsi “roheline teater” tuleb tema sõnul lihtne ja sõbralik.
Kuigi pargijuht Ain Järve on seitse aastat unistanud Apollo platsile kiviktaimla rajamisest, muutis ta hiljuti meelt ja rajab nüüd hoopis rosaariumi.
Et õieilu rõõmustaks jalutajaid võimalikult kaua, valib pargikujundaja treppi palistama roosisordid, mis õitsevad kaks korda aastas ja säilitavad õied talveni.
Künnapuu, suurelehine pärn, hariliku jalaka püramiidjas vorm, magesõstar ja hõberemmelgas moodustavad osa platsile istutatavast 588 puust-põõsast. Angervaksad, päevaliiliad ja käokingad on osa 495 püsilillest. Neile lisandub kava kohaselt 150 roosi.
Värvimere ja pügatud hekkideni hakkab Kaarna alleel jalutajaid meelitama purskkaevust 12 meetri kõrgusele paiskuv veejuga. Et trepilt avaneks omakorda ahvatlev vaade Luigetiigi muusikapaviljonile, lasevad pargikujundajad telje lõppu päikesekella ümber kolida praegu telge rikkuva Kreutzwaldi skulptuuri ja pügavad puudesse kaare.
Kõlakoja ja Apollo platsi rekonstrueerimine maksab 9,2 miljonit krooni. Kesklinna suurima haljasala taastamine jõuab lõpule 2018. aasta suvel pargi 300. sünnipäevaks.
Kadrioru pargis valmistutakse talve tulekuks. Purskkaevud on suletud, lilleaed kinni, luiged loomaaeda viidud. Parasjagu vuriseb meist mööda pingikogumiseauto, valged “diivanid” kukil.