Kadrioru park suurte muutuste lävel

Kesklinna suurima haljasala, Kadrioru pargi taastamine jõuab lõpule 2018. aasta suvel pargi 300. sünnipäevaks, järgmise aasta suuremaid töid on Luigetiigi ja uue Kunstimuuseumi vahelise pargiosa väljaehitamine.

Pargi arengukava järgi on linnal plaanis 14 aastaga korrastada kõik Kadrioru pargi barokkstiilis aiad, looduslik maastikupark ja rahvapark. Selleks tuleb välja ehitada valgustus ja purskkaevud, uuendada puistud, rajada haljastuse tugipunkt ja administratsioonihoone, koerteaed ning palju muud.

“Hellitan endiselt lootust, et ehk õnnestub Peeter I maja välja tuua unustusse vajunud olekust. Sest kui parki hakati rajama, oli see maja ju kõige tähtsam hoone. Tähelepanu vajavad kõik alleed, tahame ära tähistada pargisissepääsud,” rääkis Kadrioru pargi direktor Ain Järve.

Skulptuurid rändavad mujale
Luigetiigi ja uue Kunstimuuseumi vahelise pargiosa kujundamisega on tuli takus. “Kunstimuuseum saab 2005. aastal valmis ja meie peame valmis olema, et pargis promeneerijad saaksid muuseumi minna otse pargist mööda kaldteed, mitte Lasnamäe kaudu,” ütles Järve.

Linnaaednik Tiina Tallinna sõnul ei too Kadrioru niinimetatud rahvapargi rekonstrueerimine kaasa lausraideid. Küll on Luigetiigi juurest mujale plaanis viia Kreutzwaldi skulptuur, ühes selle kujuga rändavad mujale maastikupargis asuvad Koorti ja Smuuli skulptuurid. “Skulptuuride peale hakkasime mõtlema, kui jutuks tuli Harju tänaval Vilde monumendi saatus, ka Kerese monument kino Kosmose vastas asub eramaal. Üks mõte on panna kujud Rahvusraamatukogu taga korrastatavasse Tuvi parki selleks ette nähtud promenaadile,” ütles linnaaednik.

Ain Järve hinnangul on Kreutzwaldi kuju teisaldamine hädavajalik. “Kuju jääb vaate nautimisel ette. Vähesed ju vaevuvad minema Kreutzwaldi selja taha,” nentis Järve. “Smuul on ARS-i laos ja ainult tema alus on jäänud parki. Koort on nii õnnetult heidetud keset muruplatsi, et jätab külmetava inimese mulje,” leidis pargijuht.

Parki võib tulla sulistusbassein
Uue kunstimuuseumi juures on järgmisel aastal plaanis maha märkida suur kaskaad, mille valgustatud trepistikku hakkavad aasta pärast ehtima Peeter I ja Katariina skulptuurid. “Paarsada meetrit enne kunstimuuseumi süvendit on kaks veereservuaari klindi sisse raiutud. Kaskaadi alguse leidsime rusuhunnikust,” märkis Järve.
Telje teises otsas asuvas Luigetiigis taastatakse purskkaevud ja rekonstrueeritakse valgustus. Ala keskele jäävad ujulatribüünid soovib park lammutada. “Kuna need on eraomanduses, siis on see läbirääkimiste küsimus. Ei julge öelda, et saame sinna eelsoojendusega basseine teha, aga võiks olla küll madal sulistusbassein, kus 3–5-aastased saaksid hullata,” kirjeldas Järve.

Kadrioru pargi arengukava näeb järgmise aasta arenduskuludeks ette viis miljonit krooni ning igal järgneval aastal 15 miljonit krooni. “Kui rajada kallilt, on pärast hooldus odavam. Näiteks Kadrioru lilleaias on kõrvuti pukspuuhekk, mis nõuab võimalikult ahtaid kasvutingimusi ja samas kõrval lilled, mis tahavad ohtralt väetamist. Suuremad sealsed peenrarajatised on maa all ja kui ka alumisele aiale teha kastmissüsteem, on hilisem hooldus odav,” märkis Tiina Tallinn.

Alumise aia rekonstrueerimine algab 2005. aastal ja kestab neli aastat. Samal ajal rajatakse Koidula tänava ja Rohelise Aasa nurgale haljastuse tugipunkt, kus hoida istikuid, mulda ja töövahendeid ning korraldada koolitusi. Põhjaväila alla jäävast Narva maantee majast kolib ka juhtkond pargi südamesse Weizenbergi tänavale.

Koerad saavad oma mängukoha
Luigetiigi juures kurje keelusilte taluma pidanud koerapidajad saavad 2005. aastal Tammesalu ja Pillapalu platsi vahele oma lemmikute jaoks koerteaia. “Juba nüüd käivad koerajalutajad seal – igaüks viskab oma toika. Meie mõte on teha jooksukohad. Väiksed koerad ja suured koerad oleksid eraldi, võiks ju panna pisikesed poomid ja pingid. Loomulikult koorepurupõhjad, las ikka jooksevad ja möllavad,” leidis Järve.

Arengukava paneb järgnevateks aastateks ette veel hulga uuendusi. Pargis oleks vaja pinke ja valgusteid, Kirdetiik ja selle tagune tiik vajavad korrastamist, Russalka ümbrus ajaloolise ilmega pinke ja laternaid, välja tuleks ehitada kõlakoda ja suvekohvik.
Kui kogu park on tipp-topp korras, kavatseb pargijuhtkond ala piirata aiaga. “Kirjutasime seda arengukava 2002. aastal, siis ületas vandalism igasuguse taluvuse piiri. Oleme ausad, lauluväljak meie kõrval on piiratud. Päise päeva ajal ei juhtu pargis midagi sellist, mille peale kurja häält teha. Juhtub pimedal ajal ja kui tahetakse meeldida vastassoole. Pargi jaoks on kõige õudsem periood õllesummer,” rääkis Järve.

Praegu Kadrioru pargis kilomeetrite kaupa aeda rajada ei kavatseta, sest selle hooldus läheb kulukaks. “Ega väga pikaajaliste plaanide puhul ei saa keegi meile anda rahalist garantiid, see selgub võitlustes. Aga peab olema visioon,” ütles Järve.
Samas on Kadrioru park ainus linna haljasala, mida hooldab selleks loodud linnaasutus ja mille hooldustöid ei tellida riigihanke kaupa.

“Kadrioru park on kogu Põhja-Euroopas mastaabis pärl. Teist nii ilusat ja heade proportsioonidega parki ei leia,” kiitis ka linnaaednik.

Pargi kolm kujunemisetappi:
18. sajandi algus – 1714 ostis Peeter I Hermann von Drentelni suvemõisa koos ümbritsevate maadega. 22. juulil 1718 mõõdistas ta oma uue arhitekti Niccolo Michettiga kohad, kuhu rajada loss ja aed. Tänu asukoha erilisusele on pargis avaldunud nii Prantsusmaa, Itaalia kui ka Hollandi barokkpargile iseloomulikud jooned.
Alumine aed – lossi ette rajati barokse pargi suurim, prantsusepäraselt tasapinnaline ruum – alumine aed. Lossipoolses osas on esinduslikud musterpeenrad, sellele järgnevad puudest ja põõsastest pügatud rohelised kabinetid, mida kaunistavad purskkaevud, skulptuurid ja vaasid. Aia raamistiku moodustasid pügatud seinad, kaetud teed ja hollandipärased kanalid, mille kallastel kasvasid kaherealised puiesteed.
Ülemine aed – lossi taha rajati ülemine aed, mis paikneb itaaliapäraselt kahel tasapinnal. Kõrgemat tasapinda toestab miraa?isein. Alumisele tasapinnale kujundati esinduslik lillepeenar, nn hakitud parter, mis oli ajalooliselt kasutusel vene kultuuriruumi suveresidentside juures. Lilleaed kulmineerus kaskaadiga. Kõrgemale terrassile ehitati efektse skulptuurigrupiga Miraažitiik.

19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus – looduspargi kujundamine Riia aedade direktori Georg Kuphaldti projekti järgi. 19. sajandi teises pooles muutsid Kadrioru pargi ja selle lähiümbruse ilmet ehitatud suplusasutused, villad, restoranid ja hotellid.
1930. aastad – põhjalik rekonstrueerimine. Alumise aia lossiesine piirati tiibhoonest regulaaraia esimese põikteeni raudaiaga, diagonaalteed mätastati ja kanalid täideti. Rajati administratiivhoone – praegune presidendi residents. Ülemine aed ümbritseti baroksete traditsioonide vastaselt kõrge kivimüüriga, miraa?itiik likvideeriti, miraažisein kujundati ümber.

Rajatud noortepargi peahoone juurde kuulusid sulistamisbassein, liivakastid ja mänguväljakud. Luigetiigi teljele Lasnamäe nõlva alla ehitati kontsertväljak.
Välja ehitati Luigetiigi väljak, päikesekell ja Kivisilla kolmnurk. Pargi kirdeossa rajati väikese kosega Kirdetiik.
Kadrioru park (70,4 ha) on looduskaitse all alates 1959. aastast.

Õhu puhtus jätab soovida
Uuringute kohaselt on pargis üksnes 2 protsenti puhta õhuga alasid, 31 protsenti on mõõdukalt saastunud õhuga alad, ülejäänud pargis on õhk tugevalt saastatud. Kui pargi mereäärne asend soodustab õhumasside liikumist, siis pankrannik koos pargipuistuga vähendab tuule kiirust ja takistab õhusaaste eemaldumist. Tänu pargi suurusele on siin temperatuur 1–1,5 kraadi madalam kui linnatänavatel.
Allikas: pargi arengukava