Arhitektid jäid täna KUMU-s korraldatud ruumilise planeerimise konverentsil valdavalt seisukohale, et Eesti vajab riigiarhitekti institutsiooni, majandusminister selles nii kindel ei olnud.
„Riigiarhitekt peaks olema kui riigi ühtse seisukoha väljendaja ja huvide kujundaja riigile kuuluvate maade planeerimisel, tehes sisuliselt professionaalset koostööd omavalitsuste arhitektide ja planeerijatega,“ selgitas võimaliku uue ameti funkstiooni arhitektide liidu esimees Ülar Mark.
Ta selgitas, et praegu tegutseb Eestis 1001 arhitekti, kellest umbes pooltel ei ole erialast haridust. „Hetkel on 50 protsenti võimalus, et projekti teeb hariduseta arhitekt. Seejärel annab ta oma projekti näiteks linnavalitsusse, kus on ametis samuti arhitekti hariduseta inimene,“ lisas ta.
Projekt luuakse, kinnitatakse ning lastakse ehitusse arhitektuurilise hariduseta inimeste poolt, võtab Mark olukorra kokku ning lisab, et selles valguses oleks ehk mõistlik luua riigiarhitekti büroo, kes hakkaks nende probleemidega tegelema.
„Riigiarhitekti pädevusse peab kuuluma riiklike ja maakondlike planeeringute koostamise ja koostoime tagamine,“ leidis Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd.
Tema hinnangul peab Tallinna ja linna lähipiirkondade aegruumiline planeerimine toimuma sünergilises koosmõjus, kulutamata ühist arengupotentsiaali arendusklimpide tekitamisele, mida kujutavad endast näiteks infrastruktuuriga lõdvalt seotud uuselamurajoonid linnalähistel põldudel.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on loodud selline raamistik, et umbes aastaga võiks käivitada töögrupid, kus tegutsesid näiteks juristid, arhitektid ja planeerijad, kelle tööprodukt oleks mingisugune ehitusplaneerimise seadus.
„Kas me usume, et Eestimaa muutub ilusamaks mingisuguse uue seaduse tagajärjel? Siiski sellise pakkumise ma teeksin. Arutelu käigus võiksime mõelda, et juhul kui selline ametkond tekib, siis millega see riigiarhitekt täpsemalt tegelema peaks,“ lisas ta.
„Riigi jõukus kasvab. Odavusest ja vaesusest, kiiresti saamise himust tehtud lihtsad lahendused, mida veel meie põlvkond võibolla kokku lükkab, ma mõtlen neid küprokihunnikuid Tallinna piiride lähedal, nende loomisel oleme usaldanud kohalikke omavalitsusi otsuseid langetama. See siin on väga tõsine kaalumise koht,“ rääkis Parts.