Kaitsekorralduskava on koostamisel
2009. aastal valiti Eesti neljaks aastaks UNESCO maailmapärandi komitee liikmeks. Eesti on jõudnud selle aasta suvel Brasiilias toimunud maailmapärandi komitee istungil öelda ka oma sõna UNESCO maailmapärandi nimistusse arvatava ja sinna juba kuuluva kultuurining looduspärandi kohta. Maailmapärandi komiteesse kuulumine on ühele riigile ning selle riigi kultuuri- ja looduspärandi ekspertidele suur tunnustus. See tähendab meile aga kõrgendatud vastutust seista ülemaailmse pärandi eest ning näidata ise eeskuju selles valdkonnas.
Autor: Mailis Meesak
Allikas: Sirp
Muinsuskaitseameti kommentaar
2009. aastal valiti Eesti neljaks aastaks UNESCO maailmapärandi komitee liikmeks. Eesti on jõudnud selle aasta suvel Brasiilias toimunud maailmapärandi komitee istungil öelda ka oma sõna UNESCO maailmapärandi nimistusse arvatava ja sinna juba kuuluva kultuurining looduspärandi kohta. Maailmapärandi komiteesse kuulumine on ühele riigile ning selle riigi kultuuri- ja looduspärandi ekspertidele suur tunnustus. See tähendab meile aga kõrgendatud vastutust seista ülemaailmse pärandi eest ning näidata ise eeskuju selles valdkonnas. Tallinna vanalinn, mis on Eestile olulisemaid UNE SCO maailmapärandi nimistusse kuuluvaid objekte, on olnud viimastel aastatel UNE SCO Maailmapärandi komitee ja keskuse teravdatud tähelepanu all.
Maailmapärandi Keskuse esindajatega on arutatud mitmeid vanalinna puudutavaid küsimusi ja tänaseks on jäänud üles vaid üks teema – kaitsekorralduskava (management plan). Kaitsekorralduskava koostamine on keskuse ühene nõue ja see peab 2005. aastast olemas olema kõigis maailmapärandi paikades. Ilma selleta nimekirja enam ei pääse ja juba nimekirjas objektide kohta tuleb see dokument tagantjärele teha. Paraku puudub kaitsekorralduskava koostamise jaoks kokku lepitud alus või vorm, kuna maailmas pärandiks tunnistatud objektid ning objektidega seotud probleemid erinevad suuresti. Tallinn esitas UNE SCO maailmapärandi keskusele vanalinna arengukava, mille rahvusvahelised eksperdid hindasid heaks, kuid mitte piisavalt pärandikeskseks dokumendiks. Kuna aga vanalinna arengukava on teadlikult tehtud eesmärgiga valdkondi tasakaalustada, siis ei saagi see olla üksnes pärandikeskne. Koostatavas kaitsekorralduskavas peaks muu hulgas arusaadavalt esitama vanalinna puudutava muinsuskaitsesüsteemi, vastutajad, kehtivad õigusaktid ja nende omavahelised seosed. Kaalumist vajab, kas ühendada arengukava ja kaitsekorralduskava üheks dokumendiks või lisada arengukavale uus kaitsekorralduskava. Täpsustamist vajab, mida kumbki dokument sisaldama hakkab kuid ettevalmistav töö kaitsekorralduskava koostamiseks on alanud.
Vastavalt soovitustele moodustati 2010. aastal UNESCO maailmapärandi Tallinna nõukogu, mille tööd asus juhtima UNE SCO Eesti rahvusliku komisjoni juht Marika Valk. Sellised nõukogud on paljudel maailmapärandi nimistusse kuuluvatel linnadel. Nende ülesanne on jälgida kaitsekorralduskava täitmist ja ajakohastamist ning anda nõu, kuidas korraldada elavas linnas eri valdkondi nii, et säiliks rahvusvaheliselt oluline kultuuripärand. Ka Tallinnas moodustatud nõukogu eesmärk on tegeleda vanalinnaga kompleksselt, s.t tuua kokku eri valdkonnad: muinsuskaitse, turism, transport, ettevõtlus, vanalinna elanikkond jt. Asjasthuvitatuid on kaugelt rohkem, kui saab olla ühes nõukogus liikmeid, kuid konkreetsete küsimuste arutamisel on võimalik neid kõiki kaasata. Nõukogusse kuuluvad nii linna kui riigi esindajad, septembrikuu istungil arutas nõukogu Tallinna vanalinna kaitsekorralduskava teemat. Selle aasta oktoobris toimus Tallinnas rahvusvaheline seminar Põhjamaade ja Balti riikide maailmapärandi paikade ülemaailmse väärtuse sõnastamiseks. Tallinna vanalinna kohta kirja pandud väärtused on tulevase kaitsekorralduskava osa ja koostamise üks lähtepunkte, selle koostamisel arvestatakse rahvusvaheliste asjatundjate soovitustega. Loomulikult võetakse arvesse ka sel aastal Tallinna linnavalitsuse kutsel meie pealinna külastanud ICOMOSi eksperdi Margaretha Ehrströmi ettepanekuid.