Kalarand

Tallinna Linnahallist läände jääv Kalaranna ala paikneb pealinnas olulisel kohal. Oluline on see koht seetõttu, et siin on parim võimalus avada Tallinna kesklinn merele ning see on lähim mereäärne koht vanalinna kõrval. Planeering on liikunud aga visalt – arvamusi, kuidas see ala peab olema lahendatud, on palju.

Tallinna Linnahallist läände jääv Kalaranna ala paikneb pealinnas olulisel kohal. Oluline on see koht seetõttu, et siin on parim võimalus avada Tallinna kesklinn merele ning see on lähim mereäärne koht vanalinna kõrval. Planeering on liikunud aga visalt – arvamusi, kuidas see ala peab olema lahendatud, on palju. Magus maatükk kuulub erainvestorile, aktsiaseltsile Pro Kapital, kes ostis selle Eesti Kalurite Liidult. Tänaseks on planeeringuga jõutud üsna lõpusirgele: linn on planeeringu vastu võtnud, kuid praegu on see järelevalve teostamiseks maavanema juures. Detailplaneeringuga on muudetud üldplaneeringut ja selle kohta on tulnud ka palju kaebusi. Sirp palus Kalaranna planeeringut tutvustada selle autoril arhitekt Meeli Truul.

Millise ala hõlmab Kalaranna planeering?

Algselt lahendasime me piirkonna linnahallist kuni patareini, kuid nüüd on linnahalli ümbrus sellest planeeringust eraldatud ja lahendatakse koos uue linnavalitsuse hoone planeeringuga. Planeeringu alal on määravad kaks dokumenti: Kalamaja ehitusmäärus ja ranna-alade üldplaneering.

Kalarannas on sisuliselt kaks erinevat linnaruumi. Esiteks Kalamajaga liituv tugeva reljeefiga astmestikuline riba Suur-Patarei tänava ääres, kus on ka vana hoonestust. Sellel alal oleme säilitanud paljastunud astmestikud ja loonud suhteliselt väikesed nn reljeefipargid. Ehitusklotsid on määratud siin väga täpselt Kalamaja ehitusmääruse alusel. Teine piirkond on kunagi täidetud merepind. See on arhitektuurikonkursi ala. Tegime sinna ka mitu varianti konkreetseid hoonestuslahendusi, aga see on nii kuum koht, et paljud tahtsid n-ö käed mullaseks teha ja ise selles loomisprotsessis osaleda. Seetõttu said täpsed piirangud maha võetud ja selle asemel kehtestatud arhitektuurikonkursi nõue. Planeeringusse jäid vaid kõige olulisemad piirangud, millest tõesti ei tohi mööda minna.

Millised need piirangud on?

Planeering määrab ala maksimaalse tiheduse ja hoonete kõrguse (tulenevad üleplaneeringust). Siia on lubatud ehitada kuni viiekorruselised hooned. Viiendast korrusest peab olema tagasiaste (koostöös linnaplaneerimise ametiga tulevad sellised nõuded sisse). Tellija soov on siia rajada valdavalt elamud. Lubatud korterite maksimaalne arv on 400 ja lubatud ehitatav brutopind on 34 000 m². Maa-ala täisehituse protsent on 35. Autod on maa all (umbes 3,4 meetrit annab maa alla ehitusega minna). Eesmärk on luua puhas, autovaba keskkond. Üks oluline tingimus on see, et alalt peab pääsema vabalt läbi. Kaldaalale on ette nähtud sadam, kõik rannapromenaadi teenindavad ruumid ja kohvikud on aga konkursi alal majades sees. Vana sõjaväeala jääb merepargiks.

Viimasel ajal on arhitektuurivõistluse üle palju diskuteeritud ja üks teravamaid küsimusi on piiravad võistlustingimused. Kas ei oleks mõistlik teha võistlus enne detailplaneeringu kehtestamist?

Viimasel ajal on kalduvus teha detailplaneering nii täpne, et ka hoonete kuju on ära määratud. Loomulik, et sellisele planeeringule peab eelnema majade täpne läbilahendamine. See siin on aga detailplaneering, mis määrab ära linnaehituslikud seosed ümbritsevaga, need tingimused, mida ei saa konkursi käigus muuta. Ehitusjooned sõltuvad vaatekoridoridest, liikumisteedelt peab nägema merd. Planeeringu ala läbib Kalamaja ümbersõidutee, sellele on ette nähtud ümber puude koridor. Ranna äärest peab läbi kulgema rannapromenaad koos aktiivse rannaalaga. Planeeringuga määratud kitsendused on mitmeid kordi läbi arutatud mõtted, millest võiks ju kinni pidada.

Ma ei vaidlusta üldse võistluse tegemist, aga on oht, et võistluse tegemine muutub tegemiseks omaette. Mõnikord annab parema tulemuse see, kui lahendusvariandid tellitakse näiteks kolmelt sõltumatult tegijalt. Loomulikult olulise linnaehitusliku hoone või koha peale peab toimuma konkurss. Meil on kohustus teha rahvusvahelisi võistlusi, aga ma leian, et arhitektuur on osa meie kultuurist – me ei lase ju oma rahvariideid tikkida india käsitöölistel, ehkki nad on võib-olla osavamad ja nende mustrid põnevamad …

Milline sadam on Kalaranda planeeritud?

Siia tuleb väikealuste külalissadam, seejuures hoonestust randa ei tule. Sadamasse saab autoga sõita, kusjuures parkida saavad ainult sadamaga seotud sõidukid. Esimestes variantides olid hooned ka mere ääres. Mõtlesime sellisele hoonestusele, kus majade ülemistel korrustel on korterid, all aga kaipealne ja veesõidukite kohad. Need kaotati aga linna nõudmisel õige kähku ära, sest jalakäijad ei pääse sellise lahenduse korral mere äärde. Kui vaadata külalissadamaid, siis on seal enamasti suveehitised, mis lüüakse talveks laudadega kinni. See ei ole aga sugugi atraktiivne ning seetõttu on kõik see sadama kallast teenindav osa ja kohvikud ehitusalaga määratud alal esimestel korrustel. Hoonestuse kaugus kaldast on selline, et kalda ja majade vaheline ala saaks parasjagu pingestatud ning sadama teeninduskaugus ei oleks liiga pikk.

Mulle meeldiks väga, kui Tallinnas mõnel pool ulatuksid avalike funktsioonidega majad päris vee äärde välja. Midagi sellist, nagu oli Pirita restoran, mis paraku korterelamuks ümber ehitati.

Meil ei lubata hoonestust ju lähemale kui 50 meetrit merepiirist. Vähendada saab seda vahemaad vaid ministri ja keskkonnaameti nõusoleku. Nõusolekut peab küsima omavalitsus, kes saab seda teha vastuvõetud detailplaneeringu alusel. Me oleme siin saanud hoonestuse veele suhteliselt lähedale, see on olnud mitmeaastane jõuline võitlus.

Kui vaadata Helsingi täis ehitatud kaldapealseid, siis on näha, et suletud maja on oaas vaid nendele, kes on majas sees, maja ise aga segab mere ääres liikumist. Rootsis Malmös ehitati mõned aastad tagasi välja suur elamuala mere ääres: seal on kõik majad merest eemal ja kaldapealsed on avatud. Ma ei ole sugugi mere äärde ehitamise vastu, minu suur unistus on lausa vee peale maju teha. Paraku on palju asju, mis käivad detailplaneeringu tegijale üle jõu. Siin võiks näiteks arhitektide liit sekkuda.

Võib-olla olekski siin abi arhitektuurivõistlusest, mis näitaks ka ametnikele, millised võimalusi arhitektuur pakub?

Ega detailplaneeringu tegijal ei ole võimalust võistlust korraldada. Kui teha teoreetiline konkurssi, et esitada või kaaluda mereäärseid lahendusi, mis ei arvesta kehtivate seadustega, siis kipuvad need olema fantaasialahendused. Reaalsema tulemuse saab siiski siis, kui detailplaneering on ette antud. Tõepoolest, tihti jõuame küsimuseni: kas on üldse mõtet arhitektuurset ideelendu piirata? Vaatame siia kõrvale planeeritud uue raekoja hoone võidutööd: see on kõrgeimas kohas 69 meetrit, muinsuskaitse oli lubanud aga vaid 24 meetrit …

Te tegite siia ka ise mitmed konkreetsemad lahendused. Miks neist asja ei saanud?

Me oleme kümme aastat seda ala planeerinud ja on olnud ligi kümme lahendust. Minu jaoks on küsimus, mismoodi üks lahendus vahetatakse teise vastu. Kui mingil kultuuri osal on Eestis tsensuur, siis on see arhitektuur, kus tsensorid on linnavalitsuse ametnikud.

Meie viimastele kuumadele suvedele mõeldes – kas tulevikus Kalarannas ujuma ka pääseb?

Sadamasse saab ujula teha, see lahendatakse eraldi sadama projektiga. Kaldaala ja rannapromenaadi kohta on ka plaan võistlus teha, see on pigem maastikuarhitekti ülesanne.

Praegu on planeering maavanema juures, sest sellele oli palju vastuseisjaid. Mida põhiliselt vastustati?

Tuli märkus, et alal ei kasutata taastuvenergiat, aga detailplaneeringuga ei lahendata selliseid küsimusi. Pikalt vaieldi, kas ja kuidas puhub tuul siin piirkonnas. Algselt oli meil hoonestus täpsemalt lahendatud ja küsimus oli, kummas suunas see peaks olema. Meie arvestasime merevaadetega, leiti aga, et nii paigutatuna puhub majade vahel tuul ja nõuti teistpidi asetust. Mitmed elanikud muidugi ei taha, et nende senine merevaade kaduma läheb, ja nõuavad oma maja ees ehituskeelu ala. VäikePatarei tänaval on üks daam, kes kirjutab ühele mereajakirjale merest artikleid ja leiab, et ühiskond on talle merevaate võlgu … Minu arvates tõsiseid argumente ei ole. Need on isiklikud huvid. Inimesed on harjunud tühjaks lammutatud alaga ja on mõistetav, et see on väga valulik, kui keegi siia viis korrust ehitab. Ka mu oma kontori akna vaatele jäävad need viiekordsed majad merele ette. Isiklikku huvi ei saa aga asetada esiplaanile. Minu poolest võib sellele alale ka pargi rajada, aga siis peab keegi selle maa välja ostma. See, et siia elamud kavandame, on maaomaniku soov. Konkursi jooksul võivad mahud muidugi väheneda.

Planeering määrab ka põhimõttelise liikluslahenduse. Mis siin muutub?

Kultuurikilomeetri kohal hakkab kulgema Kalamaja möödasõidutee. See tehakse tavalise tänavana, enam ei räägita suurest väilast. Ma imestan natuke, et kultuurikilomeeter ehitati otse sõidutee kohale. Karta on, et see tuleb ükspäev üles võtta. Teeprojekt on planeeringus küll üsna tinglik: me oleme märkinud planeeringus teekoridori, mille aluseks on linnale Sweco Projekti poolt koos Prantsuse teeinseneridega tehtud viimane lahendusvariant, aga kokkulepe on selline, et see ei ole seotud detailplaneeringu kehtestamisega, seda muudetakse veel. Prantslased pakkusid autoteest ülepääsuks silda ja kuna lift arvati olevat väga kallis, on pääs sillale lahendatud pandustega, mis näevad välja nagu Ameerika raudtee. Kadriorgu on planeeritud samasugused sõlmed: pandused viivad seitse meetrit üles ja alla. Reljeef kukub siin aga tugevasti. Meile tundus teest ülesminek jabur ning me pakkusime siia lameda alla viiva kausi ja tõmbasime jalgtee sõidutee alt läbi, sest teiselt poolt jõuab see juba maapinnale. See vallandas aga protestide laine järjekordse tunneli vastu – vist ei viitsitud eriti süveneda. Seegi on nüüd võistluse teema.

Millist lahendust sa ise Kalaranda ootad?

Ma loodan, et võistlusest võtavad osa kõik, kellele see koht on oluline ning kes linna ja merd armastavad. Ma näeksin siin igal juhul midagi uut, mitte vana Kalamaja asustust kopeerivat lahendust. Võiks tulla niisugune keskkond, mis jätab märgi siin ja praegu meie ajast. Võiks küll mineviku kogemusi ja väärtusi arvestada, aga mitte kopeerida! Ma ootan põnevusega, mida siia pakutakse. Arendaja koostab juba närviliselt võistlustingimusi. Kohe, kui planeering on kehtestatud, hakkavad asjad liikuma!