KALEV KALLO: Arhitektid tulevad kunstiakadeemiast
Kalev Kallo kirjutab, et millegipärast püütakse jätta muljet, nagu ei tegeleks keegi Tallinna linnaplaneerimisega ja koledaid maju ehitaks justkui linnavalitsus.
Internetipraktika – naeruväärista ja sõima, see veenab – levib jõudsalt. Sellise demagoogia näide on Krista Kodrese põhjendamatute väidetega kõmistav artikkel «Las avalikkus haugub, linnaplaneerimatus läheb edasi» (PM 10.02.).
Eesti Kunstiakadeemias mitut põlvkonda arhitekte koolitanud professori kurtmine Tallinna linnaruumi üheülbalisuse ja sobimatute ehitiste püstitamise pärast mõjub õõvastavalt.
Kust mujalt kui kunstiakadeemiast peaksid tulema arhitektid, kelle projektide järgi valmivad pealinna vaimustavad ehitised? Kui kerkivad inetud hooned, tuleb selles süüdistada eelkõige arhitektide koolitajaid, kes ei anna oma kasvandikele korralikku haridust ning arhitektide liitu, mille üks põhiülesandeid peaks olema oma liikmeskonna jätkuõppe korraldamine ning eetiliste väärtuste tähtsustamine.
Lihtne on Tallinna linnavalitsust ning linnaplaneerimisametit tegevusetuses ja ükskõiksuses süüdistada. Eesti ühiskonnas käibib arusaam, et kõik spetsialistid ja ametnikud on rumalad, kellele igaüks peab head nõu andma. Krista Kodrest ei huvita faktid ja nii leiamegi tema kirjatööst väite, et Tallinna kõrghoonete teemaplaneeringuga pole keegi tegelenud ja planeerimisamet ei huvitu linnaruumi üldistest visioonidest.
Linn planeerib
Erinevalt arhitektuuriasjatundjatest ei maksta linnaplaneerimisametis palka mitte lobisemise, vaid töö eest.
Praegu menetletakse kuut üldplaneeringut, millele veebruaris lisandub veel kaks. Selle aasta esimesel poolel jõuab lõpule töö Mustamäe plaanikavandi kehtestamisel, Pirita saab oma üldplaneeringu aasta teisel poolel, Nõmme linnaosa planeering valmib aasta lõpul.
Tallinna suurimat, Lasnamäe linnaosa käsitleme eraldi elamualade ja tööstuspiirkonna üldplaneeringutes. Tööd alustasime ka Põhja-Tallinna üldplaneeringuga. Kristiine ja Haabersti plaanikavandiga alustame veebruaris.
Jätkub töö teemaplaneeringutega. Kõrghoonete paiknemise üle Tallinnas otsustame selle aasta septembris. Planeeringu eesmärgiks on määrata kõrghoonete võimalikud asukohad ja nende püstitamise keelualad. Samuti tahame pidurdada valglinnastumise linnaruumi tihendamisega. Töös on ka Tallinna rohealade teemaplaneering, Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed ning Tallinna elamualad.
Ühe loojakarja läinud poliitilise formatsiooni teoreetikud kuulutasid: mida halvem, seda parem. Samast seisukohast näikse tuge leidvat ka linnaplaneerimist ründavad arhitektuuriteoreetikud. Krista Kodres räägib Pirita teele kavandatavast «pilvelõhkujast», jättes kahe silma vahele, et Tallinnas loetakse kõrghooneks maja alates 45 meetrist, mida Pirita tee äärde projekteeritu kindlasti pole.
Samuti maalib ta kohutava pildi «Viru pojast», mis hävitavat kogu Tammsaare pargi. Ent projekti viimases variandis on hoone tõmbunud linnaplaneerijate nõudmisel detailplaneeringus kavandatud ala piiresse, hõlmates vaid endist Merineitsi basseini.
Millegipärast püütakse jätta muljet, otsekui poleks avalikkusel võimalik planeerimisprotsessis osaleda.
Iga projekti menetlemisel toimuvad avalikud väljapanekud ja arutelud, mille käigus esitatud proteste ja avaldusi on menetlejad kohustatud arvestama. Ent säärased arutelud pole kunagi eriti rahvarohked, kuigi neist antakse alati teada. Kahjuks ei viibi avalikel aruteludel tavaliselt esindajaid arhitektide liidust.