Kärdla keskväljaku ehitus poole peal

Täna pandi Hiiumaal Kärdla keskväljakule sümboolne nurgakivi ja samas peeti juba ka sarikapidu, sest juba homme on ehituse vahetähtaeg. 

Hiiumaa vallavalitsus tellijana on alates eelmise aasta novembrikuust ehitanud ümber Kärdla keskväljakut, et sellest saaks maakonnakeskuse vääriline linnasüda – kujundatakse ümber üle 9000 m2 väljakuala, tehakse uued liikluslahendused, rajatakse lipuväljak, püstitatakse kauplemispindadega pergola, mänguväljak ja puhkeala, purskkaev ning rohealad. Keskväljaku tööd on poole peal ja uus kontseptsioon hakkab ilmet võtma.  

Hiiumaa vallavalitsuse arenguosakonna juhataja Monika Pihlak ütles, et keskväljaku ehitamine on väga huvitav protsess: “Ühe väikelinna süda muutub oluliselt – väga suur ala antakse autodelt inimestele. Pihlak lisas, et planeerimise ja ehitamise perioodi jooksul on olnud palju väljakutseid, sealhulgas kriisiaegne kaupade ja ehitajate liikumine. “Õnneks oli soe ja lumevaba talv, mis soosis ehitustegevust,” märkis Pihlak. 

Keskväljaku töövõtja ASi Merko Ehitus Eesti insenerehitusdivisjoni direktor Peeter Laidma ütles, et Kärdla keskväljaku ehitus on edenenud jõudsalt: “Vahetähtajaks kokkulepitu, sealhulgas Rookopli tänava tolmuvabaks muutmine, on valmis ja edasised tööd kulgevad plaanipäraselt.”  

Laidma lisas, et see objekt jääb kindlasti pikaks ajaks meelde, sest ehitus toimus paljuski riikliku eriolukorra tingimustes. “Oli hetk, kui ei teadnud, kas, kuidas ja millal üldse töid teostada saab. Meile tegi suurt rõõmu tellija soov töödega jätkata ja täna teame veel selgemini kui kunagi varem, et lahendus on alati olemas ka kõige erilisemate juhtumite jaoks.” 

Kärdla keskväljak on üheksas väljak, mis on valmimas Eesti Vabariik 100 juubeliprogrammi „Hea avalik ruum“ abil.  

„Hea avalik ruum“ programmijuht, arhitekt Kalle Vellevoog ütles, et arhitektide soov oli, et vabariigi juubeliks valmiksid 15 Eesti linna ja asula keskosad juba uues, 21. sajandile väärilises ruumilises kvaliteedis: “Et nende linnade peaväljakud ja peatänavad oleksid inimsõbralikud, jalakäijaid eelistavad, ühistegevusi võimaldavad. Et uuenenud linnaruumis oleks inimestel meeldiv olla ja oma vaba aega veeta. „Hea avalik ruum“ jätkub rahandus- ja kultuuriministeeriumite toel kogu Eestit katva suurema programmina, millega tahame korrastada ja kaasajastada kõigi Eesti oluliste linnaliste asulate avalikud linnaruumid,” rääkis Vellevoog. 

Kärdla keskväljaku arhitektuurivõistluse võidutöö üks autoritest, maastikuarhitekt Martin Allik märkis, et viis aastat tagasi arhitektuurikonkursil osaledes ei kujutanud keegi asjaosalistest ette, kui põnevaks, inspireerivaks ja õpetlikuks see protsess kujuneb. “Keskväljaku projekt on autoritele äärmiselt südamelähedane ning aastate jooksul on pakkunud rõõmu koostöö hiidlaste, omavalitsuse, projekteerija ja ehitajaga. Osapoolte huvi, täpsus ja võimekus on loonud väga head eeldused projekti edukaks ja õigeaegseks valmimiseks, mida ootame juba põnevusega!“ lisas Allik. 

Kärdla keskväljak on jagatud mitmeks eriilmeliseks osaks. Oluliselt paranevad võimalused kerg- ja jalgsi liiklejatele. Parklad asuvad põhjaosas, lisaks Hiiumaa kaubamaja ees. Keskel asub neljast paviljonist ja kahest müügiletist koosnev puidust pergola, mis pakub varju tuule ja vihma eest. Paviljonide sisemusse jääb hooajaliseks tegevuseks mõeldud õu. Rajatakse lipuväljak ning selle juurde purskkaev ja lipumastid, mille ääres paiknevad istumiskohad. Keskväljaku lõunaosa moodustab valdavalt pehmete katenditega ja haljastatud park, kus leidub mänguvahendeid erinevatele vanusegruppidele, piknikukohti, eriilmelisi istumiskohti. 

2014. aastal lükkasid Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond ühiselt käima missiooniprojekt „Hea avalik ruum”. Toonane Hiiu vallavalitsus ja Arhitektide Liit kuulutasid ühena esimestest Eestis jaanuaris 2015 välja Kärdla keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistluse. 12 laekunud tööst tunnistati parimaks ideekavand „KÄRRDAL”, mille autorid on Oskar Ivarson, Charlotte Sellbrandt, Martin Allik, Andreas Lyckefors, Johan Olsson arhitektuuribüroost MARELD landskapsarkitekter AB koostöös arhitektuuribürooga Bornstein Lyckeforsiga. 

Kärdla keskväljaku rekonstrueerimine algas 2019. aasta hilissügisel ja tööd valmivad novembris 2020. Ehitaja on AS Merko Infra. Omanikujärelevalvet teostab OÜ Tarindiprof. Projekti maksumus kokku on 1 860 000 eurot, millest toetus Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme kaudu on 1 580 000 eurot. 

Lisainfo: https://vald.hiiumaa.ee/kardla-keskvaljak 

FOTOGALERII, fotod Liina Siniveer, Hiiumaa vald

Lisainfo: 
Monika Pihlak 
Hiiumaa vallavalitsuse arenguosakonna juhataja 
Kärdla keskväljaku projektijuht 
+372 527 5120