Kärdla, Rapla ja Valga otsivad oma linnakeskuste korda tegemiseks arhitektuurikavandit

Eesti Arhitektide Liit koostöös omavalitsustega kuulutavad jaanuaris välja arhitektuurikonkursid linnakeskuse arhitektuurikavandi leidmiseks Kärdlas ja Raplas ning veebruari alguses Valgas. Konkursid toimuvad projekti „Hea avalik ruum“ raames, mille tulemusel loodetakse aastaks 2020 planeerida ja ümber ehitada 14 Eesti tõmbekeskuse avalikud alad, peaväljakud või peatänavad.

Eesti Arhitektide Liit koostöös omavalitsustega kuulutavad jaanuaris välja arhitektuurikonkursid linnakeskuse arhitektuurikavandi leidmiseks Kärdlas ja Raplas ning veebruari alguses Valgas. Konkursid toimuvad projekti „Hea avalik ruum“ raames, mille tulemusel loodetakse aastaks 2020 planeerida ja ümber ehitada 14 Eesti tõmbekeskuse avalikud alad, peaväljakud või peatänavad.

Täna kell 17.30 – 19.00 toimub Arhitektuurikatla I korruse suures seminariruumis (Tallinnas, Põhja pst 27A) Kärdla, Rapla ja Valga keskväljakute ja ümbritseva linnaruumi arhitektuurivõistluste arutelu.

„„Hea avalik ruum“ on kahtlemata üks mahukamaid taasiseseisvumise ajal üle Eesti läbi viidud arhitektuuriprojekte, mille eesmärgiks on korrastada ja kujundada väikelinnade keskused neile iseloomulikuks jalakäijate alaks, kultuuriürituste, tseremooniate, spordi ja muude sündmuste läbiviimise kohaks,“ selgitas Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Kalle Vellevoog. „Linnakeskuste korda tegemises nähakse seost ka ettevõtluse arendamisega, sest kui täna on kauplused ja ärid koondunud pigem linnade äärealadele, motiveerib elu tagasi tulek keskusesse ehk ka ettevõtjaid oma ärisid sinna tagasi tooma ning investeerima rohkem keskuses asuvatesse hoonetesse. Arhitekti ülesandeks ei ole antud projekti näol seega pelgalt kosmeetilised parandused, vaid tuleb mõtestada avalik ruum ja pakkuda ideid, kuidas siduda keskus ja sellega piirnevad alad ühtseks tervikuks, mis annaksid linnale tagasi tema isikupära ning väldiks linna laialivalgumist.“

„Kärdlas on eesmärgiks muuta inimsõbralikumaks linna keskväljak ja sellega piirnev kontaktala pritsimaja tornist kuni kultuuri- ja vabaaja keskuseni, samale teljele jääb ka Kärdla sadam. Täna on keskväljaku piirkonnas ettevõtlus suikunud ja selle on üle võtnud autod, aga kindlasti ei peaks see nii olema,“ selgitas Hiiu vallavanem Georg Linkov. „Antud projekti tulemusena ootame, et ala muutuks avatumaks ja pakuks inimestele rohkem võimalusi erinevateks tegevusteks. Meie jaoks on oluline, et projekt ka tõepoolest realiseeruks, sest sarnaseid algatusi on tehtud ja kavandatud ennegi. Kindlasti aitaks keskväljaku korda tegemine elu Kärdla südamesse tagasi tuua.“

„Rapla on romantiline ja rõõmus väikelinn, kus on palju loovust ja säravaid isiksusi. Ootame arhitektuurivõistluse tulemusena tööd, mille teostamise järel oleks Raplal kui maakonnakeskusel kaasaegne, atraktiivne ja omanäoline linnakeskus koos keskväljakuga,“ rääkis Rapla vallavanem Ilvi Pere. „Võistlusala keskseks osaks on nn. Hollivuudi plats Tallinna maantee ääres, mis asub Rapla Kultuurikeskuse vahetus läheduses. Platsi piiravad põhjaküljest Rapla kultuuri- ja huvihariduskeskus ning kirdes Rapla Korvpallikooli hoone. Võistlusalale jäävad veel nn Veteranide park ja Rapla turg. Lõpptulemusena hindame eelkõige jalakäijasõbralikke lahendusi ning soovime ka, et kesklinna alale lisanduks uusi ettevõtjaid ning kindlasti on vaja uut lahendust meie turule.“

„Valgas on tegemist linna vanimaid säilinud hooneid ümbritseva kvartaliga, mis on olnud sajandeid Liivimaa ja 1783. aastast Valga kreisi administratiivne ja kaubanduslik keskpunkt,“ selgitas Valga linnapea Kalev Härk. „Projekti tulemusel muutub Valga linna väärikaim elukvartal õdusaks jalakäijate ja tänavakaubanduse alaks ning aitab ühendada Valga ja Valka linnakeskused üheks tervikuks. Korrastatud linnakeskkond kutsub ka ettevõtlust sinna investeerima ja töökohti looma. Projektiga taastatakse ajalooliste hoonete omavaheline sidusus, ehitatakse välja jalakäijate ala ning väljak erinevate ürituste korraldamiseks.“

Tänaseks on EAL läbirääkimiste faasis neljateistkümne linna juhtidega. Linnade arhitektuurivõistlused kestavad kuni 2015. aasta lõpuni, seejärel alustatakse võitjatega täpsemate projektide koostamist. Samaaegselt liiguvad väljavalitud kavandid rändnäitusena ringi üle kogu Eesti.

Avaliku ruumi projektid ehitatakse valmis aastatel 2018 – 2020. Raha nende osaliseks või täielikuks teostamiseks loodetakse leida Euroopa uutest regionaalarengu meetmetest, mille otsused selguvad 2015. aasta suvel.

Lisainfo:

Kalle Vellevoog, Eesti Arhitektide Liidu aseesimees

E-post: ; Tel: 5067586

Silvia Kübar, Powerhouse kommunikatsioonibüroo

E-post: ; Tel: 56269336