Kärdla riigi- ja kohtumaja arhitektuurivõistluse võitis Karisma arhitektid
Kärdla riigi- ja kohtumaja arhitektuurivõistlusele esitatud 19 ideekavandist valiti võitjaks Karisma arhitektid ideekavandiga „Pruht“. Võidutöö autoriteks on Kai Süda, Risto Parve, Heldi Jürisoo, Marju Tammik ja Mait Väljas.
Kärdla riigi- ja kohtumaja arhitektuurivõistlusele esitatud 19 ideekavandist valiti võitjaks Karisma arhitektid ideekavandiga „Pruht“. Võidutöö autoriteks on Kai Süda, Risto Parve, Heldi Jürisoo, Marju Tammik ja Mait Väljas. Tulevane riigi- ja kohtumaja kavandatakse aadressile Hiiu tn 1a koos ümbritseva avaliku ala turupaviljoniga. Investeeringu suurus on 3,7 miljonit eurot (lisandub käibemaks) ning hoone on plaanis avada aastal 2023.
Vaata galeriid.
Pruht
Žürii leidis, et võidutöö „Pruht“ on arhitektuurselt terviklik ja linnaehituslikult parim lahendus, mis ühendab Kärdla keskväljaku riigi- ja kohtumaja ning turuga kõige sobivamal viisil. Hoone arhitektuurne lahendus loob tervikliku raami ja tänavaruumi järgiva perimeetri, mis defineerib ja loob uue avaliku ruumi. Selle keskele jääb esinduslikum sisehoov/eesväljak, mis on läbi varikatuse keskväljakuga visuaalselt seotud.
Žürii esimees Mihkel Mäger lisas, et Kärdla riigi- ja kohtumajast saab Eesti esimene pilootprojekt, kuhu luuakse asutuste ülene ühistöökeskkond. „Kärdla riigimaja asutuste töötajatel on võimalus tööle asuda ühises kaasaegses tööruumis. Kuna paljudel asutustel on saarel tööl vaid üks ametnik, on seega mõistlikum rajada paindlikumad tööruumid, et tagada kaasaegne ja funktsionaalne ruumikasutus,“ lisas Mäger.
Riigimajade planeerimisel pööratakse kõrgendatud tähelepanu kõiki kaasavale disainile ja ligipääsetavusele. Eriliselt oluline on, et riigimaja oleks ligipääsetav kõigile – nii kodanikule kui ka riigimajas töötajale. Töötaja jaoks on riigimaja ühine kontor, ühine töökeskkond ja ühine platvorm, mis soodustab asutuste vahelist sünergiat ja võimaldab kodanike probleemiga tegeleda erinevate nurkade alt. Kärdla riigimajja on planeeritud luua 76 töökohta, sh 6 kaugtöökohta.
Arhitektuurivõistluse korraldas Riigi Kinnisvara koostöös Hiiumaa Vallavalitsuse ning Eesti Arhitektide Liiduga. Ideekonkursi preemiafond oli kokku 22 000 eurot. Koostöös Rahandusministeeriumiga rajatakse Eestisse 18 riigimaja 13 erinevas maakonnas. Riigimajad valmivad aastaks 2026.
Galerii võidutöödest (pildi kirjel autor ning koht)
Hiiumaa valla arhitekt Kaire Nõmm ütles, et uue riigimaja rajamine Kärdla südamesse aitab tugevdada linna keskust, lisades piirkonnale erinevaid teenuseid ning andes inimestele võimaluse jalakäigu teekonna ulatuses rohkem sihtkohti haarata. “Lisaväärtust loob kvaliteetne kaasaegne arhitektuur, mis kõrvuti ajalooliselt oluliste hoonetega rikastab kindlasti linnaruumi ning saab loomulikuks jätkuks keskväljaku värskelt korrastatud alale. Meie jaoks on tähtis ka turu jätkamine vanal asukohal, mis uue riigimaja tulekuga saabki uuesti mõtestatud ning räämas ala korda. Juba vanast ajast on tähtsaid asju turuplatsil aetud, nii jätkub see ka Kärdlas,” lisas arhitekt.
Vaata võitjate väljakuulutamist ning arhitektide kommentaare
Arhitektuurivõistluse teine koht läks ideekavandile „Foorum“, mille esitas võistlusele Arhitekt Must ning autoriteks on Alvin Järving, Ott Alver, Mari Rass, Lill Volmer, Lisett Laurimäe ja Katrin Vilberg.
Foorum
Kolmanda koha saavutas ideekavand „Kannel“, autoriteks Tuomas Martinsaari, Paul Thynell, Mihkel Raev ja Janne Hovi arhitektuuribüroost inphysica technology ja OPUS Architecture.
Kannel
Ergutuspreemia võitsid ideekavandid „Auster“, autoriks Kristel Niisuke ja Koit Ojaliiv arhitektuuribüroodest Nikita Atikin ja Kuu arhitektid ning „Vint“ arhitektuuribüroost DAGOpen, autorid Anna Solts, Saamuel Rammo, Jaan Kuusemets, Erko Luhaaru ja Allar Esko.
Auster
Vint
Žüriisse kuulusid esimees Mihkel Mäger Riigi Kinnisvarast, Silver Salla Rahandusministeeriumist, Kaire Nõmm Hiiumaa Vallavalitsusest, Maarja Kask, Tiit Trummal ning Veronika Valk-Siska Eesti Arhitektide Liidust.
Kärdlas on plaan vabastada Leigri väljak 5 ja Põllu 17 hooned, kokku ca 2800 m2 pinda. Võimalusel samuti Kõrgessaare 18 hoone, seega uue riigimaja rajamisega väheneb riigi kasutuses olev pind ca poole võrra. Riigi Kinnisvara koostöös kohaliku omavalitsusega on leidmas uut kasutust ka Leigri väljak 5 hoonele.