KARIN PAULUS: Rakvere rahmab arhitektuuririndel
Eesti Ekspress 01.07.2004
Karin Paulus tutvustab linnaarhitekti abiga väikelinna uuemaid hooneid ning planeeringuid.
Võidupäeva paraadil presenteeris Rakvere linn televiisori vahendusel kogu Eestile oma tuttuut keskväljakut. Kuid see poole mitte ainus viimase aja suurem ettevõtmine. Rakvere on rikastunud viimaste aastatega mitme uue elumaja, aga ka tänu aktiivsetele linnajuhtidele sihiteadlikule tegutsemisele ka ühiskondlike objektidega. Rakveres on nüüd korralik bussijaam, jalutamisala, spordihall jne.
Paljuklatšitud esindusplats
23. juuniks valmis pea täielikult rohkem kui viis aastat tagasi toimunud konkursi võidutöö põhjal Ott Kadariku, Villem Tomiste, Mihkel Tüüri ning Veronika Valgu projekteeritud keskväljak. Paraadi tõttu seisnud viimaste valgustite, istepinkide ning prügikastide paigaldamine peaks lõppema lähiaegadel. Paljud rakverelased, keda ärritas platsi kohal paiknenud väikese turu ning hiiglasliku munakividega kaetud autoparkla likvideerimine, on oma viha üle kandnud ka uuele lahendusele. Küll on sõimatud mänguliselt uusi tegevusi genereerida püüdvat objekti mänguväljakuks, skulpturaalseid mullisarnaseid vorme kilpkonnadeks, irisetud senise üüratu territooriumi kadumise pärast. Kõige rohkem on valmistanud elanikele nördimust hetkel kookosmattidega kaetud suur mullakuhi. Arhitektide sõnul markeerib hunnik tulevase viiekorruselise hoone – millise nimelt, pole linnavalitsus veel otsustanud, asukohta. Seni haljastatakse küngas väljaku poolt muru ning teisest küljest kibuvitsapõõsastega. Esialgsele plaanile oli joonistatud teinegi suur hoone, mis peaks asuma Centrumi-kaubamaja parkla kohal, kuid seegi on kauge tulevikuprojekt. Ehitusaegne furoor on siiski hakanud juba vaibuma ning võib uskuda, et reibaste kollaste kuplite, geomeetriliste kivimustrite ning purskkaevuga hubane plats varsti ka avalikkuse silmis armu leiab.
Eesti suuruselt teine spordihoone
Maikuus avati pidulikult võimas spordikeskus, kus on võimalik tegeleda nii kergejõustiku kui ka näiteks mööda betoonseina mägironimise harjutamisega. Moodsalt kumera peegelklaasist seinapinnaga ning punase efektse varikatusega suure maja autoriks on Andres Kask. Spordihall ei ole arhitektuuri poole pealt nüüd teab-mis tippteos, kuid uusi tore vabaajaveetmiskoht kindlasti. Veidi rusuvalt mõjub esialgu veel haljastamata ning korraliku valgustuseta maja lähiümbrus.
Heaolu sümbol: veekeskus
Erinevalt Tallinnast või Haapsalust ei ole Rakveres tõesti head kohta ujumiseks. Siiani sõidetakse selleks peamiselt Viitna järvede äärde. Seetõttu on üsna mõistetav, et linna planeeritakse ettevõtja Roman Kusma algatusel oma veekeskust. Ilmselt investeerimisriskide hajutamiseks ning ka mõnusate tervise- ning konverentsipakettide pakkumise tarbeks on tava-, väli-, laste- ning seiklustebasseiniga tiivale liidetud hotell. Mart Kadarik (Arhitektuuri Domeen) ja Anu Tammemägi (AT Arhitektuur) eskiisprojekti, mille linnavolikogu ka paar nädalat tagasi heaks kiitis. Kavandatav hoone asub tõeliselt magusal krundil vanalinna muinsuskaitsetsoonis Parkali ning Jakobsoni tänava nurgal. Ühest küljest imiteerib maja kolme ajaloolist hoonemahtu, sarnanedes siin Tallinna De la Gardie Kaubamajaga. Teine, õhulisem külg meenutab oma maast tõstetud pindadega veidi Okupatsioonide Muuseumit. Väikelinna üldises ehitusmaastikus mõjub hoone värske ning omanäolisena.
Muuseumi fondihoidla saab valmis novembris
Renoveerimistööde seast võiks välja tuua Rakvere Muuseumi õuele endisesse sõjaväehoonesse tehtud fondihoidla. Eelmise aasta eelviimasel päeval taasavatud majas, mis seisis mõnda aega tühjana, tegeleti viimati elektrienergia müügiga. Arhitekt Anu Rekkaro on ehitise korrastamisel julgelt kasutatud eristuvaid värve ning ka siseõuele on loodud mõnus amfiteatrilaadne oleskeluala.
Villa Vallimäele?
Tõeliselt maalilisse Tõusu tänava lõppu võib lõpuks siiski valmida juba paar aastat tagasi kavandatud jõuka kinnisvaraärimehe Hanno Saaremetsa villa. Arhitekt Vilen Künnapu on rääkiud siin elamise ning valitud ringile mõeldud kunstigalerii sümbioosist. Siiski on vihjatud, et pärast detailplaneeringu kehtestamist võib apetiitsele kohale kerkida mõni hoopis kommertslikumat laadi asutus või suurem maja. Samas, kui idealistlikult uskuda, et antud eramuprojekt läheb käiku, siis on Rakvere kindlasti saanud juurde kauni arhitektuuripärli.
Suurematest kavadest tasub aga kindlasti ära mainida Rakvere Teatri rekonstrueerimine (arhitekt Raul Vaiksoo). Mugavamaks muudetakse teatrisse sisenemine, ruumide ümberpaigutamisega parandatakse asutuse funktsioneerimist. Kivist piirete ning valguse abil näitlikustatakse maja ümbruses kunagise kloostri ning mõisa piirjooned. Järgmise etapina võib oodata tõllakuuri ümberehitamist harjutussaalideks ja kinoks.
Rakvere näide tõestab kenasti, et erinevate poliitiliste intriigide kiuste on võimalik arhitektuursel maastikul teha arukaid otsuseid.
Milliseid viimastel aastatel valminud ehitistest peate kõige tähtsamaks?
Oliver Alver, Rakvere linnaarhitekt:
Arhitektuurse kvaliteedi suhtes tõstaks hoonetest esile Rakvere bussijaama, mis paistab silma just praeguse ajahetke Eesti bussijaamade taustal. Siinkohal tuleb kiita eelmist linnavalitsust, kes uskus ja investeeris arhitektuursesse terviklahendusse. Tulemus on seda väärt.
Avaliku ruumi objektidest valmis eelmine aasta Jalakäijate promenaad ja sellel aastal on valmimas Rakvere linna uus keskväljak. Mõlema projekti puhul on tegu Rakvere suuruse linna jaoks väga mahukate investeeringutega avalikku ruumi.
Keskväljaku valmimisega ei ole kavandatu veel kaugeltki lõppenud. Pall on antud väljakut ümbritsevate kinnistute omanike kätte. Ilma kompaktse hoonestuseta väljaku ümbruses jääb platsi igapäevane kasutus kesiseks.
Kas lähiajal on veel suuremaid projekte kavas?
Kaks järgnevat tulipunkti linna arengus on ujula-veekeskus ja korralik esindussaal, kus saaks pidada kontserte, vastuvõtte ja ka soliidsema suunaga tantsuõhtuid. Ujula-veekeskus koos hotelliga on erainvestorite eestvedamisel jõudsalt edasi liikunud, kuigi koppa veel maasse löödud ei ole.
Lisaks on Tallinnast alanud ja praeguseks Tartusse ning Pärnusse jõudnud korterelamute ehitamise buum Rakvereski investorite suurenenud huvi kaudu tunda hakanud.
Loe: EE 01.07.2004