Kas magistraal või…? Linnafoorum otsib Tallinna peatänavale paremat sisu
Täna algav Tallinna Linnafoorum arutleb väljakutsuval teemal: kas Tallinn vajab südalinna magistraali või euroopalikku peatänavat? Linnafoorum on avalöögiks Tallinna Peatänava projektile, mille eesmärk on anda vabariigi juubeliks Tallinnale kaasaegne, 21. sajandisse kuuluv inimkeskne peatänav.
Täna algav Tallinna Linnafoorum arutleb väljakutsuval teemal: kas Tallinn vajab südalinna magistraali või euroopalikku peatänavat? Linnafoorum on avalöögiks Tallinna Peatänava projektile, mille eesmärk on anda vabariigi juubeliks Tallinnale kaasaegne, 21. sajandisse kuuluv inimkeskne peatänav.
Illustratsioon: Paco Ulman
Kahe päeva jooksul otsivad arhitektid, liikuvuseksperdid ning linnaruumi asjatundjad vastust küsimusele, mis tingimustele peaks vastama vabariigi 100. aastapäevaks rajatav Tallinna peatänav, et Tallinna südalinna sünniks magistraali asemel maailmatasemel kaasaegne linnaruum. Kahepäevase tiheda mõttetöö tulemusi tutvustatakse avalikkusele kolmapäeval, 2. detsembril kell 17:30 Arhitektuurikeskuses.
Linnafoorumi tulemustest ja ideedest saab vundament peatänava ja selle ümbruse visioonikonkursile, mille Eesti Arhitektuurikeskus viib koos Tallinna linnaga läbi järgmise aasta jooksul, et avalikkust, eksperte ja huvirühmi kaasates sündiv visioon EV100 ajaks ellu viia.
„Praegu asub Tallinna sisulisel peatänaval – Pärnu maantee ja Narva maantee südalinnapoolsetes otstes – magistraal, mida on üle poole sajandi planeeritud ühe mõttega: autode lisandudes peavad jalakäijad ruumi tegema,“ selgitas Peatänava projektijuht arhitekt Raul Järg. „Transiittsooniks kujunenud linnasüda on aga jalgsiliikujale ebamugav ja ohtlik, kuus sõidurida autoliiklust killustab südalinna eraldatud tsoonideks, linnasüdame kultuuri- ja äripotentsiaal on suuresti kasutamata.“
Linnafoorumil otsivad Magistraalile alternatiivide otsimiseks annavad julgust arvukad näited Euroopast ja teisteltki mandritelt, kus otsutavate ja läbimõeldud muudatustega on ühine linnaruum inimestele tagasi antud nii, et sellest võidavad linnakodanikud, linna äri- ja kultuurielu ning külalisedki. Tuntuim näide on Kopenhaagen, kuid magistraalid on edukalt inimkeskse, jagatud linnaruumiga asendanud ka näiteks Göteborg, Ljubljana, Brüssel, isegi Kajaani. Nende kogemus kinnitab, et kaasaegne, inimestele loodud peatänav paneb elama teenindus- ja kaubanduspiirkonna, mille kaudu rikastub ja sünnib uus linnakultuur, inimestele tekib turvalisem ja tervislikum linnakeskkond.
Kutsume Teid Tallinna Peatänava linnafoorumi töötoa tulemuste tutvustusele ning sellele järgnevale diskussioonile 2. detsembril kell 17.30 Arhitektuurikeskuses (Põhja pst 27a).
Lisainfo:
Raul Järg
Eesti Arhitektuurikeskus