Kes valitakse 2008. aasta Nooreks Arhitektiks?
Nagu kultuurmaades kombeks, on ka Eestis otsustatud hakata igal aastal tunnustuse kaudu juhtima tähelepanu noores arhitektuuris toimuvale.
Murelikus ühiskonnas liigub hirmujutte kolearhitektuurist, sest kinnisvarabuum on andnud arhitektuuri arengule hoo, mille tulemusi pole õieti jälgidagi jõutud. Ehituskunstil on seega olnud ühekorraga nii hea kui ka halb aeg. On loodud nii teoseid, mille üle võib ka Arhitektide Liit uhke olla, kui ka otse vastupidi.
Kes kujundab keskkonna?
Keskkond huvitab inimesi rohkem kui kunagi varem. On hakatud mõistma, et neis asjus on võimalik kaasa rääkida, eriti kui ehitustegevus näib elanike huve kahjustavat. Kodanikualgatus ongi vahelduva eduga toiminud. Kõige selle juures kuluks aga ära korralik eksperthinnang (või mitu), sest probleemide rägus kerkib üles usalduse küsimus – kelle arvamust saab üldse objektiivseks pidada. Sageli on tegemist tõsiste finantshuvidega, mis teadupoolest suudavad kasutada otseteid ja “sättida probleemiasetusel valgust”, mistõttu hinnangutes orienteerumine pole kuigi lihtne.
Seetõttu on arhitektuuripreemia loomine ka ühiskonna jaoks oluline, sest siin ei hinnata ühtainukest maja, vaid tegevust laiemalt, mille puhul jääb võimalike nn valgustajate tegevuse mõju vähem määravaks.
Preemia väljaandmiseks kuulutas läinud aasta 22. oktoobril välja konkursi Eesti Arhitektide Liit (EAL) koostöös Heldur Meeritsa ja ASiga GO Travel. Aasta parima noorarhitekti nimetusele võis esitada “kuni 40aastase Eestis elava ja töötava, Eesti arhitektuuri arendanud või Eestile olulist tuntust toonud arhitekti, kelle loomingulised saavutused on leidnud laialdast tunnustust, olnud innovaatilised omal alal või kelle looming on oluliselt kaasa aidanud Eesti ja eesti arhitektuuri tutvustamisele maailmas.”
Preemiaks maailmareis
Preemia ise ei ole ainult aunimetus ega ka mitte raha, vaid hoopis maailmareis väärtuses 70 000 krooni. See võimaldab arhitektil laiendada oma silmaringi, kogeda reaalsuses värskelt arhitektuuriajakirjades või internetis nähtut, seda oma silmaga näha ja käega katsuda.
Nõnda saadud “elav kaemus” lisab kindlasti arhitekti ja loodetavasti ka tema sõprade tulevasele loomingule värskust, innovaatilisust ja leidlikkust. Ning on loota, et see innustus ei ole puhtkontseptuaalne või artistlik, vaid kogu arhitektuurinägemus muutub oluliselt realistlikumaks. Tulevased vormikujundusideed ei teki piltide ja maketi tasemel, vaid sünnivad kogetud tehniliste uuenduste ja läbitud etappide läbiseedimisel ning parimate lahenduste leidlikul kokkusulatamisel.
EALi liikmete poolt nimetati 1. detsembriks kaheksa nominenti. Nominentide hulgast valib preemiasaaja välja žürii, mille liikmeteks on sel aastal arhitektuurikriitik ja Madalmaade arhitektuuriajakirja A10 peatoimetaja Hans Ibelings, arhitektid Inga Raukas ja Peeter Pere ning ettevõtjad Heldur Meerits ja Heiki Kivimaa. Preemiasaaja kuulutatakse välja 12. veebruaril 2009. aastal ning preemia on lubanud üle anda president Ilves isiklikult.
Tutvustame juhuslikus järjekorras nominente, enne kui üks neist välja valitakse. Temaga teeme pikema intervjuu, enne kui ta rõõmsasti preemiareisile sõidab.
*
Ralf Lõoke (s 1978)
Foto: Lauri Kulpsoo, Annika Haas
Tartu Kroonuaia kool
Lõpetanud EKA 2004, 2000/2001 õppinud arhitektuuri Virginia Tehnikaülikoolis. Koos Maarja Kase ja Karli Luigega moodustavad büroo Salto (www.salto.ee ), võttes edukalt osa konkurssidest, luues kortermaju, eramuid ja planeeringud. Planeeringutest on toonud konkursivõidu Skoone bastioni ala rekonstruktsioon (2005) ja Hipodroomi ala planeering (jagas esikohta bürooga QP).
Äsja olime kõik uhked nende gaasitoru-projekti üle Veneetsia biennaalil, mis pälvis hulga tähelepanu kõrval ka Kultuurkapitali aastapreemia ja ka Arhitektuuri Sihtkapitali preemia.
Sama asutus andis neile teise aastapreemia mustikalehelise Tartu Kroonuaia kooli hoone (2008) eest, mis on Salto valmis ehitistest vahest tuntuim. Peale dekoratiivse seinaviimistluse on hoonel innovatiivne ruumistruktuur, lubades õpetajatel-õpilastel kasutada nii sise- kui välisruumi.
Siiri Vallner (s 1972)
Vabaõhumuuseumi külastuskeskuse projekt
Lõpetanud EKA 1998, 1998–1999 õppinud Virginia Polütehnilises Ülikoolis. Pärast töötamist USAs asutas kodumail bürood KAVAKAVA ja Head Arhitektid. Mitmed avalike konkursside võidutööd, mis sündinud koostöös eri partneritega, on leidnud laia tunnustust: Lasnamäe spordihoone (2003, Kultuurkapitali aastapreemia), Okupatsioonide muuseum (2003), võimla Pärnu kesklinnas (2005), Rakvere Vallimäe trepp (2005) ning Lotte lasteaed Tartus (2008, aasta betoonehitise eriauhind arhitektuuri eest).
Viimased konkursivõidud: Tartu Ülikooli Narva Kolledž (2005), Kihnu sadamaala (2005), Eesti Vabaõhumuuseumi külastuskeskus (2007) ning Viljandi Kultuuriakadeemia õppehoone (2008). Võtab osa arhitektuurielu üldisemast edendamisest ja populariseerimisest.
Martin Aunin (s 1971)
Foto: Aarne Maasik, Ingmar Muusikus
Hotell Telegraaf
Õppinud Tallinnas ja Helsingis, lõpetanud EKA 1995. Töötanud mitmes arhitektuuribüroos, aastast 1994 vabakutseline arhitekt. Tihedam koostöö alates 1997. a bürooga EA Reng.
Aastal 2006 asutas büroo koos Martin Melioranskiga. Tuntumaid ehitisi: Meloni kaubamaja Estonia puiestee (2001), hotell Telegraaf (2004–2007), Viimsi Püha Jaakobi kirik (1999–2007), Ülemiste hotelli rekonstruktsioon (2001–2004, aasta betoonehitis 2005), büroohoone Tetris (aasta betoonehitise 2005 “Ehitaja” eripreemia). Eramu Matka teel sai III koha puitehitiste konkursil 2004, eramu Nõmmel pälvis aasta betoonehitise konkursil 2007 eripreemia. Kaks korda on kandideerinud Mies van der Rohe auhinnale (Villa Orro 2003, Ülemiste hotell 2005).
Ehitamisel on korterelamu Tatari 30, Logi tänava rannapromenaad ja linnaosa Linnahalli kõrval ning suur kompleks Järvel.
Ott Kadarik (s 1976)
Villem Tomiste (s 1975)
Fotod: Vallo Kruuser, Annika Haas, Lauri Kulpsoo
Rotermanni kvartal
Mõlemad lõpetasid EKA 2000. a. Kolmekesi (koos Mihkel Tüüriga) asutati büroo Kosmos (www.kosmoses.ee ), mille tööde nimistusse kuulub alates 1997. aastast 44 konkurssi, mille hulgas ka võite-äramärkimisi.
Furoori tekitas Rakvere peaväljaku realiseerumine (2003). Tulevikuvisioonina mõjus Viru väljaku rekonstruktsiooniplaan (2004). Osa võeti “suurte teemadega” konkurssidest ERM (ost, 2005), Tartu Vabaduse sild (2005), Paide gümnaasium (II koht, 2006), TTÜ raamatukogu (III k, 2006), Vabaõhumuuseum (ost, 2007). Konkursivõit saadi Juhkentali kvartali kõrghoonekompleksi eest (2006) ja kõrghoone eest Piritale (2006), mis realiseerudes ilmselt elustab taas vana rahvanaljandi, sest näib jätkavat pooleli jäänud ideed rajada sild Helsingisse…
Kahtlemata on hetkel kuulsaim realiseerunud idee Rotermanni kvartali rekonstruktsioon ning neli esimest maja: valge, must, oranž ja pruun. Uusehitiste riskantset ilmet, mis sellegipoolest paljude südamed on võitnud, teavad ilmselt kõik. Hetkel on ehitamisel Aia tänava kortermaja, mille valmimis t paljud linnakodanikud murega jälgivad (nagu veel hiljaaegu Rotermanni maju…).
Villem Tomiste on Arhitektide Liidu eestseisuse liige.
Hanno Grossschmidt (s. 1973)
Rotermanni uus ja vana jahuladu
Foto: Ingmar Muusikus
Lõpetanud EKA 1997. Lõi oma büroo Coo Arhitektid 1999, alates 2004 toimib see nime all HG Arhitektuur (www.hga.ee ). Eri projektide juurde koostab erineva töögrupi, sageli on tal koostööpartneriteks Tomomi Hayashi, Liis Volksepp, Yoko Asukawa, Simone Leuenberger jt.
Suuremad tööd: Pärnu Kontserdimaja (2002), Lasnamäe spordihoone (2003), Lootsi maja Tallinna sadamas (konkursivõit 2003, valmis 2005), Foorumi kvartal (2004–2007), Rotermanni jahuladu (2006–2008, esitatud Mies van der Rohe preemia nominendiks 2009).
Jaan Tiidemann (s 1971)
Foto: Aarne Maasik, Ingmar Muusikus,
Veskimöldre lastead
Lõpetanud EKA 1997. Asutas oma büroo Jaan Tiidemann Arhitektibüroo, teise nimega Ninja Stuudio.
Sattus arhitektuuriajakirjandusse Veskimöldre lasteaia hoonega (2004, koostöös Andres Lemberiga), mille otsaseinte võluv betoonikäsitlus saavutati rakistes servamata laudade kasutamisel. Sestpeale on ta võtnud osa mitmesuguste suurte objektide arhitektuursetest võistlustest (näiteks büroohoone Mustamäe tee 5b, 2006), surfikeskus Pirital (2007), EKA hoone (2008). Laiahaardeline ettevõtmine on Kalaranna väljaehitamise alternatiivprojekt, just Tiidemann moodustas suhteliselt võiduka opositsioonirinde käigusoleva Nord Projekti detailplaneeringu kava vastu. Probleemi käsitlesime ka augustikuus Eesti Ekspressis.
Raivo Kotov (s 1976)
Rotermanni laudsepa töökoda
Foto: Reio Avaste
Õppinud EKAs, Arhitektide Liidu liige. Koos Andres Kõresaarega asutati büroo KOKO Arhitektid (www.koko.ee ), kelle tööde nimistusse kuulub mitmeid kõmutekitanud hooneid.
Arhitektuuritaevasse kerkis Kotov raketina, kui Hannoveri Expo2000-le ehitati nende taies, Eesti porgandite ja kuuskedega paviljon-masin.
Villa Lohusalus (2002) pälvis “Eesti parima puitehitise 1998–2003“ konkursil eripreemia vineerikäsitluse eest. Tuntumad tööd: Kuldala asum (2003), Kuressaare Georg Ots SPA hotell (2004), uus hoone Vabriku tänava puitasumisse (2005), Fahle maja (2007, valiti Londonis 2008 maailma viie parima hoone hulka), laudsepa töökoda ehk Roseni 7 Rotermanni kvartalis (2008) ja kohe selle kõrval Metro Plaza, rekonstruktsioon Viru väljakul (2008).