Keskkonnaministeerium plaanib ehitada Eesti kõige keskkonnasõbralikuma riigihoone

Eesti Arhitektide Liit, Keskkonnaministeerium ja Riigi Kinnisvara AS kuulutavad välja rahvusvahelise arhitektuurikonkursi Eesti kõige keskkonnasõbralikuma riigihoone loomiseks. Kavandatavasse keskkonnamajja kolivad kokku Keskkonnaministeerium, selle haldusala Tallinnas asuvad üksused  ning Eesti Loodusmuuseum. Tegemist oleks liginull-energiahoonega, mis toodab sama palju energiat kui kulutab. Cambridge Ülikoolis kliimamõjusid uuriva Annela Anger-Kraavi sõnul leevendab puidu kasutamine ehitusel inimtegevuse kahjulikke kliimamõjusid.

Keskkonnaministri Siim Kiisleri sõnul soovib ministeerium hoone planeerimisel leida uudseid keskkonnasõbralikke lahendusi ning propageerida seeläbi keskkonnasäästlikku mõtteviisi. “Soovime rajada Eesti kõige keskkonnasõbralikuma riigihoone, mis oleks teeviit tulevikku,” märgib minister. “Tahame hoone ehitamisel kasutada betooni ja terase asemel võimalikult palju ainukest taastuvat ehitusmaterjali – puitu. Nii saame näidata nüüdisaegseid võimalusi, kuidas luua tervislikum ja keskkonnateadlikum töökeskkond.”

Kiisleri sõnul on ministeeriumi soov vähendada oma keskkonnajalajälge. “Lisaks ehitusel puidu eelistamisele tahame hoones ära kasutada näiteks sadevett ning võtta kasutusele päikesepaneele. Sealjuures jätame arhitektidele üsna vabad käed uudsete ja nutikate lahenduste leidmisel,” selgitab ta.

Praegu paiknevad Keskkonnaministeeriumi haldusala asutused Tallinnas rendipindadel kuuel aadressil viies linnaosas. Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Margit Martinsoni sõnul raskendab ühtse keskkonnamaja puudumine nii ministeeriumi ja allasutuste koostööd kui ka avalike teenuste kättesaadavust: “Seniste rendilepingute lõppedes soovime liikuda tõhusama ruumikasutuse poole, mis võimaldaks kõiki valitsemisala teenuseid osutada ühes asukohas ja sealjuures hoida võrreldes praegusega kokku ligi 45% büroopinda.”

Martinson lisab, et oluline on keskkonnahariduses tähtsat  rolli mängiva Eesti Loodusmuuseumi kolimine uutesse avaramatesse ruumidesse. Temaga nõustub loodusmuuseumi direktor Heidi Vilu, märkides, et aasta-aastalt kasvavale külastajanumbrile seab praegu selge piiri ruumikitsikus. “Uus hoone annab meile võimaluse oma külastajate arvu veelgi kasvatada ning pakkuda seejuures kõigile, nii lasteaedadele, koolidele, peredele kui ka välisturistidele, kvaliteetset, nüüdisaegset ja mugavat muuseumielamust,“ nendib ta.

Keskkonnamaja asukohaks on planeeritud Meremuuseumi lennuangaaride ja Noblessneri sadamalinnaku vaheline ala aadressil Vesilennuki 12. Arhitektuurivõistlus hoone projekti loomiseks kuulutatakse välja 6. novembril rahvusvahelisel puitarhitektuuri konverentsil “Puit – homse keskkonna võti”. Konkursil on oodatud osalema nii kohalikud kui ka rahvusvahelised arhitektuuribürood. Võistlustingimustes on toodud välja, et kavas on rajada liginull-energiahoone, mille ehitamiseks tuleb kasutada valdavalt puitu.

Kliimapoliitikate mõjusid uuriva teadlase Annela Anger-Kraavi sõnul leevendab puidu kasutamine ehitusel inimtegevuse kahjulikke kliimamõjusid. “Erinevalt tavapärastest ehitusmaterjalidest, nagu betoon ja teras, puidust ehitusmaterjali tootmisel eraldub kliimamuutusi tekitavat süsihappegaasi keskkonda vähe – ainult materjali transpordiks ja töötamiseks vajamineva kütuse põletamisest. Puud kasutavad õhus leiduvat süsihappegaasi kasvamiseks ja nii jääb see ehitises kasutavatesse palkidesse ja laudadesse lukku kuni nende põletamise või loodusliku lagunemiseni. Ja kui maha võetud küpse metsa asemele uus istutada, siis hakkab see kasvades jällegi süsinikku siduma. Sõltuvalt puitehitise suurusest, tähendab see kasvuhoonegaaside kokkuhoidu sadade majapidamiste aastase küttekulu jagu,” täpsustab Cambridge Ülikooli teadlane Anger-Kraavi.

Puithooned on populaarsust kogumas kogu maailmas. Palju kiidetakse nende võimekust tagada ruumides õhu parem kvaliteet, samuti on puitu kirjeldatud kui tulevikulinnade peamist ehitusmaterjali. Sealjuures tuuakse välja puidu tugevus, vastupidavus ja ohutus varingute puhul, aga ka asjaolu, et see on ainus taastuv ehitusmaterjal.

“Loodame uudse energiatõhusa avaliku sektori büroohoone pilootprojektiga avastada uusi keskkonnasõbralikke lahendusi, mida oleks võimalik edaspidi rakendada uute hoonete kavandamisel laiemalt,” selgitab Kiisler arhitektuurikonkursi tingimuste tagamaid.

Võistlusülesande aitas koostada Eesti Arhitektide Liidu arhitekt Ivar Lubjak ja parima projekti valib 2019. aasta varakevadel seitsmeliikmeline žürii, kelle esimees on Riigi Kinnisvara ASi projektidirektor Enno Parker. Samuti kuuluvad žüriisse arhitektid Endrik Mänd, Andres Ojari, Tomomi Hayashi ja Toivo Tammik ning Keskkonnaministeeriumist asekantsler Margit Martinson ja riigivaraosakonna peaspetsialist Martin Kõiv.

Keskkonnamajas tulevad ühe katuse alla Keskkonnaministeerium, Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni liitumisel moodustuva ühendameti, Keskkonnaagentuuri ja KEMITi Tallinna struktuuriüksused (kokku 520 töökohta) ning Eesti Loodusmuuseum. Keskkonnamaja ehitusega on soov liikuda edasi 2020. aastal ja eelduste kohaselt valmib hoone aastaks 2022.