Kloogaranda kerkivad eramud

Rando Tooming, EPL

Nõukogude aja ülipopulaarse suvituskohta, Kloogaranna muulist Paldiski suunas kerkib lähiajal üle poolesaja eramu.
Praegu müüb Ranna Kinnisvara OÜ seal krunte kolmes uusrajoonis. Supelrannale lähim, nüüd juba kahe kolmandiku ulatuses välja müüdud Ranna maaüksus asub Kloogaranna plaa?i vetelpäästemajast viiesaja meetri kaugusel.
Kloogaranna kolm suuremat kinnistut – Lahepere 1, Ranna ja Lahepere – on jaotatud 55 hektari suurusel maa-alal detailplaneeringute alusel 9 + 30 + 30 ehituskrundiks, mis teeb ala keskmiseks ehitustiheduseks ligi 0,8 hektarit ühe tulevase majapidamise kohta.


Elamine ranna kõrval
Kruntide müügiga tegeleva Ranna Kinnisvara OÜ omaniku Carmen Kaasiku sõnul on kinnistud väga erinevad. “Näiteks puudub kena männikuga kaetud kõige Paldiski-poolsemal, 5,1-hektarilisel Anne maaüksusel ehitusõigus,” täpsustas Kaasik.


Anne kinnistu asub Tallinna kesklinnast 38,5 kilomeetri kaugusel. Põhjast piirneb ala 350 meetri pikkuses merega. Peale 1,3-hektarilise männimetsa laiub alal rohumaa ja liivarand. Rannalt avaneb ilus vaade Lahepere lahele ja Lohusalu ning Pakri poolsaarele, maantee ääres asuvad vana kõrtsi varemed. Idas jäävad naabrusesse arendatavad kinnistud, lääne pool talukohad.


Sellest järgmises, 350 meetrit Keila pool asuvast 19-hektarilisest Lahepere maaüksusest on Kaasiku sõnul ära müüdud tubli 13 hektarit. Laheperel on 120 meetrit ühist piiri supelrannaga, läänest piirab uusrajooni Klooga oja. Põhjapoolses osas kasvavad okaspuud, peamiselt mänd. Kinnistu keskosas paiknevad Lahepere talu endised, kohati loodusliku uuendusega kaetud lehtpuupuistud.


Trassid on kinnistul Kaasiku kinnitusel rajatud ning kunagised Lahepere talu metsa-, heina- ja karjamaad on detailplaneeringu alusel jaotatud 31 katastriüksuseks suurusega 4500 – 10 000 ruutmeetrit. Ühel neist asub talukoht ja üks jääb rannal ehituskeelualasse. Lahepere kruntide hinnad algavad 400 000 kroonist ja lõpevad pealt 900 000 krooni.


110 000 krooni lisaks
500 meetrit edasi asuval 22 hektari suurusel Ranna maaüksusel on suurem osa krunte juba omaniku leidnud. Valmis on ehitatud kaks maja, veel suve lõpul alustatakse ehitust veel kolmel krundil. Torustik, juhtmestik ja teed on Rannas juba valmis. Maatükk on tasase reljeefiga, mille mereäärne osa on liivarand.


Ranna kruntide hinnad kõiguvad 600 000 krooni ja 1,07 miljoni krooni vahel. Peale hinnakirjas toodud numbrite arvestab maaomanik lisakulutusi iga krundi ostjale 110 000 krooni.


“Selles summas sisaldub tasu puurkaevu ja pumbamaja rajamise eest, veetrassi toomine krundi piirile, tee esimese etapi ehitamine ning elektrijuhtmestik,” kinnitas Kaasik.
Eelmisest veel 500 meetrit edasi laiuvas, umbes 20-hektarilises Lahepere 1, 2, 3 jne kvartalis on Kaasiku sõnul krunte praegu kõige keerulisem müüa, sest puuduvad nii kommunikatsioonid kui ka projektid.


“Loodame leida rikkaid ostjaid, kes oleksid nõus arendusse raha paigutama,” sõnas ta.
Asukoha poolest nii suvitamiseks kui ka elamiseks soodne Kloogarand asub Tallinnast 30 kilomeetri, Keilast 12 kilomeetri ja Paldiskist 9 kilomeetri kaugusel.


Nende jaoks, kes looduses viibimise asemel vaba aega aktiivselt puhates veeta soovivad, on käeulatuses Niitvälja ratsakool ja golfiväljakud ning Keila tervisekeskus.

 


Asjatundjalt
Ain Kivisaar, Uus Maa kinnisvaragrupi analüütik
:
Kloogarannas asuvad krundid on silmatorkavalt suured. See näitab hästi viimaste aastate üldist trendi – mida kaugemal krundid Tallinnast asuvad, seda suuremad need tavaliselt on.
Ruutmeetri hind – 130 krooni – esmapilgul ehmatavalt kallis ei tundugi, kuid määrav on ka kruntide suhteliselt kõrge tükihind.
Trend on selline, et iga aastaga nihkub Tallinna piir veidi kaugemale. Praegu asub piir umbes 30 kilomeetri raadiuses Tallinnast. Tulevikus tekivad kindlasti nii Kloogaranda kui ka kaugemale elurajoonid.


Kohalikult
Peeter Sauter, kirjanik

Praegu on Kloogarannas pilt nukram kui nõukogude ajal. Küla on rohkem räämas. Puuduvad nii tänavavalgustus kui ka kõnniteed. Mingisugused majad on liivarannale, veele kahtlaselt liiga lähedale kerkinud. Merd kasutab igaüks oma äranägemise järgi. Näiteks mina ujun seal, samas sõidavad mõned oma skuutritega.
Vetelpäästehoonesse tehti baar, mille uksel seisab silt “Avame, kui ise tahame”. Randa vald sel aastal enam ei koristanud. Mulle tegelikult selline räämas kohas elamine isegi meeldib.
Võib-olla muutub siin turvalisemaks, kui uusi elanikke juurde tuleb.