Kohus peatas Kadrioru ehitusloa

Elanikud lõid pretsedendi
“Tegu on pretsedendiga, sest meie teada puudub Eestis juhtum, kus oma elukeskkonna eest võitlevad inimesed on saavutanud ehituse peatamise,” ütles ehitusloa kohtus vaidlustanud Kadrioru elanike esindaja Riin (35). “Oleme tõsiselt mures oma elukeskkonna muutumise ning miljööväärtusliku piirkonna mõtte devalveerimise pärast, mis mõjutab ka meie soetatud kinnisvara väärtust,” lisas ta.
Esialgu on peatamine siiski ajutine, kehtides otsuse jõustumiseni, kuid see välistab võimaluse, et arendaja vahepeal maja valmis ehitab. Praegu pole kohtuistungi toimumisaeg veel teada. 1998. aastal väljastas säästva arengu ja planeerimise amet OÜ-le Gerson Invest Wiedemanni 4/Vesivärava 19 krundile loa ehitada viiekorruseline, 18 korteriga, 17,6 meetri kõrgune elumaja, mis kataks krundist 65,3 protsenti. Firma alustas lammutamise ja mullatööga, kuid sellega ehitus piirduski. Viis aastat ei toimunud krundil midagi, vahepeal aga kuulutati Kadriorg miljööväärtuslikuks alaks ning võeti vastu tsoneerimisskeem, mis määrab Kadriorus krundi maksimaalseks lubatud täisehitatavuseks 40 protsenti ja katuseharja kõrguseks 15 meetrit.

Juunis alustas vahepeal krundi ja projekti omandanud OÜ Onix Invest naabritele üllatuseks vana projekti alusel ehitust, põhjustades kohalike elanike pahameeletormi. Kuigi arendajal võivad olla õiguspärased ootused 17,6-meetrise maja ehitamiseks, kuna neil on kõik projektid kinnitatud, on õigus ka kohalikel elanikel, kes on ostnud oma korterid miljööväärtuslikku piirkonda. “Leiame, et antud juhul on tegemist avaliku huvi rikkumisega,” ütles Riin.
Onix Investi esindava vandeadvokaadi Mikk Lõhmuse sõnul kavatseb firma vaidlustada ehituse peatanud linnakohtu määruse ringkonnakohtus. “Loomulikult asume hiljem välja nõudma kaebuse esitajatelt alusetu kaebusega tekitatud kahju, mis ulatub miljonitesse kroonidesse,” ütles Lõhmus. Ta lisas, et protestijad pole otsesed piirinaabrid, vaid üle tee asuvate majade elanikud.

Linn kavatseb viimaks sekkuda
Linnakantselei info peaspetsialisti Toomas Pirni sõnul tuleb nüüd viia planeering muutunud oludega vastavusse, vähendades ehitatava hoone kõrgust ja mahtu. Säästva arengu ja planeerimise ameti (SAPA) juhataja asetäitja Hain Karu sõnul on küsimust kinnistuomanikuga arutatud ning kokku lepitud, et projekti korrigeeritakse.
“Täna oli minu juures nõupidamine, kus osalesid projekteerija ja investor. Meie nõudmine on, et kõrgust vähendataks tsoneerimiskavas ette nähtud 15 meetrile,” ütles Karu eile. Ehitusmahu vähendamise nõudmist ei pea Karu aga vajalikuks. “Ehitusmahu osas sai projekt ju muinsuskaitseametilt kooskõlastuse. Ma ei tahaks mahu üle vaielda, see on pigem esteetilis-eetiline küsimus,” märkis Karu.

Unustavad katlamaja ära
Arhitekt Andres Saare sõnul on aga hoone olnud kogu aeg 15 meetri kõrgune, sest katlamaja osa, mis on maja keskel, ei paista tänavale välja. “SAPA soovituse järgi jäetakse katlamaja ära – läheb keldrisse, kui vaja,” ütles Saar. Ta kinnitas, et hoone maht ja tänavafrondid on projekteeritud Kadriorus väljakujunenud ehitusmahtusid arvestades.
Vaatamata projekti muutumisele on mingil määral juba tagasivõetamatud sündmused toimunud, nii on maha võetud kolm krundi servas kasvanud puud. 1998. aasta kooskõlastusega oli lubatud maha võtta üks puu, tänavu andis amet loa kolme puu mahasaagimiseks.