Kohus peatas Saviliiva majade ehituse Kakumäel
Merike Teder, Eesti Päevaleht
Linn valis konkursil kallima pakkumise
Kohus peatas Saviliiva sotsiaalmajade ehituse, sest ehitajakonkursil teiseks jäänud KMG Ehitus kaebas kohtusse linna otsuse kuulutada võitjaks Merko Ehitus.
KMG Ehitus taotleb kohtult linna haldusakti tühistamist, millega anti Saviliiva 8a ja Vabaõhumuuseumi tee 95b kinnistute hoonestusõigus Merko Ehitusele. KMG Ehitust kohtus esindav vandeadvokaat Maria Mägi märkis, et linna otsus tunnistada kallima hinnapakkumise teinud ettevõte võitjaks on vastuolus elamumajandusprogrammi “5000 eluaset Tallinna” eesmärgiga.
Kuidas valiti võitja?
Võistlusel hinnati pakkumisi punktisüsteemis, kus rahalise osa tähtsus oli 50 protsenti, 25 protsenti andis planeering ja 25 protsenti arhitektuurne lahendus.
“Hind oli vaid üks komponent ja see ei olnud kõige tähtsam.
Mina arvestasin oma hinnangut andes sellega millises majas ma ise tahaksin elada,” ütles elamumajandusameti juht Margus Kruusmägi.
Tema sõnul on KMG Ehituse projektis teistega võrreldes hoopis teistsugune lähenemisviis – tegu on lihtsate puitkonstruktsiooniga majadega. Merko Ehitus ja Skanska EMV pakkusid kivimaju.
“Komisjoni esimehena ma nägin kõikide liikmete hindamistabeleid ja mitte ühelgi polnud täpselt sama arvamus, aga kokkuvõttes jäi võitjaks ikkagi Merko Ehitus,” märkis Kruusmägi.
Valiti kallim pakkumine
“KMG Ehituse pakkumine oli rahaliselt tunduvalt parem. See peaks olema kõige tähtsam, kui tegu on sotsiaalmajadega, mis on mõeldud sundüürnikele ja vähese sissetulekuga peredele,” ütles Mägi.
KMG Ehituse pakkumise kohaselt olnuks elamu netopinna ruutmeetri hind alla 8800 krooni, see oli Merko Ehituse pakkumisest ligi 32 protsenti odavam.
Linna nõudmisel pidi KMG Ehitus täiendama esialgset pakkumist autokatusealuste, piirdehekkide, kaabel-TV, kuuride jms lisadega. “Madala sissetulekuga inimestele tehakse kohustuslikuks maksta selliste elementide eest, mida nad ei vaja igapäevaseks eluks!” imestas Mägi.
Isegi pärast täienduste tegemist oli KMG Ehituse pakkumises iga korteri hind 200 000 krooni võrra Merko Ehituse omast soodsam. Veel enam, KMG Ehituse pakkumine oli koguni ainus, mis jäi alla elamuehitusprogrammis esitatud piirsumma, 9800 krooni ruutmeetri kohta. “See ei ole ärilisel eesmärgil tehtav projekt või linna kauniks muutmiseks, vaid makseraskustes inimestele mõeldud,” rõhutas Mägi. Seetõttu ei saa tema hinnangul raha olla teisejärguline.
Otsuse teinud komisjoni esimees, elamumajandus-ameti juhataja Margus Kruus-mägi polnud advokaadi seisukohaga nõus: “Keegi ei ole ju öelnud, et sundüürnikud ja noored pered on väikese sissetulekuga! Need inimesed, kel on rahalised raskused, saavad korteri munitsipaalmajades, mida ehitab linn oma raha eest,” ütles Kruusmägi. Saviliiva piirkond on tema kinnitusel mõeldud neile, kes suudavad korraliku eluaseme eest ise maksta.
Arhitektuuri hindasid asjatundmatud
Otsuse teinud elamumajandusameti komisjon lähtus parima pakkumise väljavalimisel arhitektuurist. “Kaalukausiks võeti subjektiivne hinnang projektide ilule, kuid samas ei olnud komisjonis ühtegi erialaspetsialisti peale linna peaarhitekti Ike Volkovi,” ütles Maria Mägi. Volkov jäi komisjonis eriarvamusele. Ka varem tööd üle vaadanud säästva arengu ja planeerimise ameti (SAPA) komisjon, kuhu kuuluvad piirkonna-arhitektid ja planeerimisspetsialistid, tunnistas parimaks hoopis KMG Ehituse pakkumise.
“Kui linnas on arhitektuurne osa ja planeerimine SAPA pädevuses, siis miks ei arvestatud selle hinnanguga?” küsis Mägi. Ka on linnavalitsuse juurde moodustatud arhitektuurinõukogu, kes peab andma hinnangu olulistele projektidele. Sealt aga hinnangut ei küsitud.
“Haldusaktis puudub täielikult motivatsioon, mis põhjendusel eelistas linnavalitsus Merko Ehituse pakkumist,” märkis Mägi.
Seda, millal kaebus kohtus arutusele tuleb, ei ole veel teatatud. Mägi osutas aga, et halduskohus on andnud välja määruse, et Merko Ehituse võitjaks tunnistanud linnavalitsuse haldusakti kehtivus on peatatud. See tähendab, et praegu ettevõte Saviliiva sotsiaalmajade ehitamist alustada ei tohi.