Kohus tühistas TOP-i detailplaneeringu kehtestamise
Kohus ei nõustunud enamiku Pirita Seltsi esitatud argumentidega, mida käsitleti juba esialgse õiguskaitse menetluses. Samas kohtu hinnangul pandi avalikkusele tutvumiseks välja detailplaneeringu versioon, kus ehitatakse lisaks ärihoonetele TOP-i alale ka elamuid. Kuivõrd kehtestatud detailplaneering annab ka võimaluse ehitada ainult ärihooneid, hindas kohus, et kuivõrd avalikkus ei ole selle versiooniga tutvunud, tuleks planeeringu kehtestamine tühistada.
Halduskohus tühistas neljapäeval Tallinna linnavalitsuse otsuse, millega kehtestati Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse (TOP) ja selle lähiala detailplaneering.
Kohus ei nõustunud enamiku Pirita Seltsi esitatud argumentidega, mida käsitleti juba esialgse õiguskaitse menetluses. Samas kohtu hinnangul pandi avalikkusele tutvumiseks välja detailplaneeringu versioon, kus ehitatakse lisaks ärihoonetele TOP-i alale ka elamuid. Kuivõrd kehtestatud detailplaneering annab ka võimaluse ehitada ainult ärihooneid, hindas kohus, et kuivõrd avalikkus ei ole selle versiooniga tutvunud, tuleks planeeringu kehtestamine tühistada.
Pirita seltside koostöökoja liikmete esindaja Pirita Selts MTÜ esitas aprillis Tallinna halduskohtule kaebuse Tallinna linna kehtestatud detailplaneeringu vastu, millega soovitakse TOP-i kinnistule mere äärde ehitada korterelamud ning suurendada kogu kompleksi ligi kaks korda.
Koostöökoja esindaja Jüri Lass on varem öelnud, et kaebus esitati, sest kohalikud elanikud peavad vastuvõetamatuks pargialale elamute ehitamist ja TOP-i arhitektuurse kompositsiooni rikkumist, samuti süüdistas Lass linnavalitsust hoolimatuses linnaelanike arvamuse suhtes.
TOP-i ümbruse detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitasid seltsi teatel vastuväiteid 23 isikut, planeeringu kehtestamise vastu olid Eesti Arhitektide Liit ja TOP-i autor arhitekt Peep Jänes.
Tallinna linnavalitsuse kommentaari kohaselt on linnaelanike arvamisega arvestatud ja avalikul väljapanekul tutvustatud mahtu vähendati 16 protsenti. Abilinnapea Taavi Aasa sõnul lähtub detailplaneering ka avalikust huvist, sest 17 protsenti kinnistust on mõeldud avalikuks kasutamiseks ning veekeskuse rajamine muudab kogu piirkonna atraktiivsemaks.
Tegemist on jõustumata kohtuotsusega.
