Kontserdimaja Hamburgis — kuulus juba enne valmimist

Andres Laasik  29. mai 2010, EPL

Suurejooneline Elbphilharmonie kontserdimaja on pannud endast rääkima juba praegu, kuigi dirigent tõstab seal taktikepi mitte varem kui 2012. aastal.

Mainekas saksa ajaleht Frankfurter Allgemeine Zeitung on Elbphilharmonie kontserdimaja võrrelnud Sydney ooperimajaga. Mitte ainult sellepärast, et mõlemal juhul on tegemist mererannas asuva arhitektuuriimega. Kaht muusikatemplit ühendab veel ka asjaolu, et nende ehitamine käib üle kivide ja kändude ja neelab raha nagu mutiauk.

Plaanid olid väga uhked. Hoone projekt telliti arhitektuuribüroolt Herzog & de Meuron, seega siis parimast firmast, kust üldse võimalik. Šveitsis tegutsevad arhitektid Jacques Herzog ja Pierre de Meuron on saanud projekteerida suure hulga maailmakuulsaid maju. Nende jooniste järgi on ehitatud näiteks kuulus Londoni kunstimuuseum Tate Modern. Herzogi ja de Meuroni ehitusliku mõtte suurejoonelisust nägid miljonid televaatajad ka hiljaaegu, nimelt on kujundanud need mehed Pekingi olümpiastaadioni.

Nüüd on pooleliolev ehitus saanud kuulsaks seda saatvate skandaalide tõttu. Hoonele pandi nurgakivi kolm aastat tagasi. Kui seda nurgakivi terminit võib üldse kasutada, sest maja ehitusel kasutatakse sadamas veepiiril asuvat endist laohoonet. Ehitajaga sõlmitud lepingu järgi peaks kontserdimaja valmima 2011. aasta lõpuks, kuid praegune seis on selline, et mingeid tärmineid keegi enam nimetada ei taha. Hiljaaegu tuli teade, et 2012. aasta kevadeks plaanitud avamiskontsert on edasi lükatud. Ehitamine on kujunenud väga keeruliseks ja selle maksumus on kasvanud tohutult. Kui esialgu hinnati maja valmisehitamise kuludeks 77 miljonit eurot (umbes 1,2 miljardit krooni), siis nüüd räägitakse 323 miljoni euroni (üle viie miljardi krooni) küündivatest ehituskuludest. Kuna maja ehitatakse linna maksutuludest, on Hamburgi senat kaevanud maja ehitava firma kohtusse.

Hea uudis on siiski see, et maikuu lõpus plaanitakse tähistada Elbphilharmonie uue kontserdimaja sarikapidu. Hamburgi püüdlused jõuda Saksamaa muusikakultuuris esiritta pole seni veel vilja kandnud, kuid neid püüdlusi on märgatud juba enne teokssaamist – kui majanduslikku katastroofi.