Kopli liinidest saab eliitelurajoon

Eesti Päevaleht 26.05.2004
Piret Peensoo

Põhja-Tallinna valitsus tahab kahe-kolme aasta jooksul lammutada kõik Kopli liinide puitelamud, 19 kivitrepikodadega maja renoveeritakse ja nende ümbrusse ehitatakse esinduslik elamurajoon.

21 lammutatava maja asemel ehitatakse uued kahekorruselised elamud, mille juurde on ette nähtud ka mänguväljakud ja spordiplatsid. “Igal juhul peab sellest kujunema heakorrastatud, Kalamaja-sarnane, kõigiti nõuetele vastava kultuuriga asum Kopli liinide nime all,” ütles Põhja-Tallinna asevanem Jüri Jõgeva.

Pärast renoveerimist linn majade omanikuks jääda ei soovi ja seega on üks võimalikest lahendustest kogu piirkond arendajale maha müüa. Huvilisi, kes sel viisil Kopli liinid korda teha tahaksid, on Jõgeva sõnul küllalt. “Huvilisi on nii meil siin kohapeal kui ka välismaalt, näiteks Soomest. Aga niisama suusoojaks pole mõtet seda juttu ajada,” nentis ta.

Linnaosa vanema Enno Tamme sõnul seisab Kopli liinide korrastamine puhverelamispinna taga. “On rida perekondi, kes elavad seal sees. Me ei saa asuda kompaktselt renoveerima ja see takistab piirkonna arengut,” kommenteeris ta.

Sotsiaalne probleemidepundar
Põhja-Tallinna asevanema sõnul on praegused Kopli liinid sotsiaalne probleemidepundar, mida pole aastakümnete jooksul suudetud lahti harutada. “1980. aastate keskpaigas on tolleaegsed täitevkomiteed vastu võtnud otsuse, et inimesed tuleb vähe-elamiskõlblikest majadest välja viia,” meenutas Jõgeva.

Hoolimata sellest, et kortereid endistes tööliselamutes polnud võimalik erastada ja linn, viidates lammutamisvajadusele, sellesse kinnisvarasse ei investeeri, elavad inimesed liinide majades edasi. Tihti on korterid seest kenasti remonditud ja puhtad, ütles Jõgeva.
Liinidel elavate inimestega kohtumiseks ja nende soovide ärakuulamiseks korraldas Põhja-Tallinna valitsus kolme aasta eest rahvakoosoleku. Jõgeva sõnul kogunes sõjaväetelki tookord ligi 300 inimest, kellest aktiivselt võtsid koosolekust osa umbes pooled.

Linnaametnike üllatuseks teatas enamik Kopli liinide piirkonna elanikke, et ei taha mujale kolida. “Kopli liinidel elab rahulikult ja puhtalt ka palju eesti peresid ja noori inimesi,” tõdes linnaosa asevanem.

Majade korrastamine läheb kulukaks
Sõltumata inimeste soovidest, on Jõgeva sõnul lammutamisele määratud puitmajad halvas seisukorras ja nende avariiremont läheb järjest kallimaks. 19 kivi-trepikojaga maja peavad ametnikud renoveerimise vääriliseks, kuid praegu pole veel teada, kes majad korda teeb.

Valikuvariandid on: teha kogu töö linna raha eest või otsida kaasinvestoreid. Võimalust, et korterid antakse siiski inimestele erastada ja ühistud ise teevad remondi, Jõgeva sõnul ei tule. “Paljud ühistud ei saa hakkama majade renoveerimisega ja see jääks pikaks ajaks venima,” selgitas ta.

Kõige tõenäolisemaks pidas linnaosa asevanem seda, et majad uuendatakse linna raha eest ja siis antakse elanikele võimalus korterid oma maitse järgi välja ehitada. Igasse korterisse tuleb ehitada köök ja sansõlm, vähemalt osa sealsetest elanikest oleks rahapuudusel sunnitud kodust loobuma.

Linnaosa vanema kinnitusel on liinidel aga rida ettevõtlikke inimesi, kes saaks maja kordategemisega hakkama. “Pahatihti öeldakse, et sealsed inimesed ei saa hakkama. On inimesi, kes saaks, aga neilt võeti võimalus erastada. Loomulikult ei hakka inimesed raha mahutama hoonesse, mis ei kuulu neile,” tõdes Tamm.

450 inimest võib vajada uut kodu
Üürilepingute järgi elab liinide 40 elamus 207 perekonda ehk 450 inimest. Neile, kes suudavad maksta 20 krooni üüri ruutmeetri eest ja pole asotsiaalid, pakub linn võimaluse taotleda munitsipaalkorterit. 350 uut munitsipaalkorterit ehitatakse Sirbi ja Vasara kvartalisse ning Põhja-Tallinn taotleb volikogult sinna korteri saamise eelisõigust senistele Kopli liinide elanikele.

Ülejäänud peavad arvestama, et korterijärjekorras on ainuüksi Põhja-Tallinnas 2000 perekonda ja saba väheneb vaevaliselt. Kuni kümnekroonise ruutmeetriüüriga vaestemajade ehitamine on seni alles mõte.

Samas märkis linnaosa vanem, et Kopli liinide ümbrus ja majadevaheline ala ei ole olnud kunagi nii heakorrastatud kui nüüd. “Võsa on kärbitud, sealt ei leia prügimägesid. Me oleme kaks-kolm amortiseerunud maja lammutanud, nii et vaikne tegevus kogu aeg käib,” märkis ta.

Piirkonna korrastamine maksab 150 miljonit
Lammutamisele minevas 21 majas on 66 ühetoalist, 33 kahetoalist, kaheksa kolmetoalist ja üks neljatoaline korter. 108 uue korteri ehitusmaksumus oleks 12 000-kroonist ruutmeetrihinda arvestades ligi 56,6 miljonit krooni. Sellele lisandub lammutuse hind, mis maja kohta on umbes 130 000 krooni ehk kokku 2,7 miljonit krooni. Lammutamine ja uute majade ehitus maksaks seega 59,3 miljonit krooni.
19 säilitamisele kuuluva maja renoveerimine maksab 42 miljonit krooni ehk 2,2 miljonit krooni maja kohta. Majades elab 99 peret, kes vajavad 45 ühetoalist ja 54 kahetoalist korterit. 99 korteri ehitusmaksumus on 49,5 miljonit krooni.
Projekt läheb kokku maksma 150 miljonit krooni. Maksumus väheneb vähemalt 49,5 miljonit, kui renoveeritud majadesse kolivad Kopli liinide elanikud või kui korterid müüakse enampakkumisel.
Allikas: Põhja-Tallinna linnaosa valitsus

Loe: epl 26.05.2004