Kopli maamärgiks kujuneb 60-korruseline tornmaja
Endise Balti Manufaktuuri maa-ala Kopli südames muutub tundmatuseni. Senisele tööstusmaastikule kerkib 60-korruseline tornmaja, mille kõrval läheb renoveerimisele ajalooline Balti Puuvillavabriku hoone.
Endise Balti Manufaktuuri omanikfirma Baltex 2000 soovib Kopli, Sitsi ja Sõle tänava vahelisele ligi 11 hektari suurusele maa-alale rajada äri-, elu- ning vaba aja veetmise kvartali, mille tõmbenumbriks kujuneb kindlasti 200 meetri kõrgune ja 60-korruseline tornmaja.
Baltex 2000 juhatuse liige Tarvo Teder rõhutas, et firma singapurlastest omanike soov on esimeses järjekorras renoveerida 250 meetri pikkune muinsuskaitsealune tööstushoone ja alles seejärel asuda kõrghoone ehitamise juurde.
Endise vabrikuhoone alumisele korrusele tulevad kaubandus- ja äripinnad, ülespoole aga uhked kuni nelja meetri kõrgused korterid.
Rahvusvaheline konkurss
Firmas K-Projekt valminud eskiisi järgi saab Sitsi mäele rajatavast tornmajast Põhja-Tallinna omapärane maamärk. Balti Manufaktuuri maa-ala asub Kopli südames Paljassaare sadama, Kopli lahe ja vanalinna vahel. Alles hiljuti jõudis avalikkuse ette Paljassaare sadamaala arendamise projekt, mille järgi kaovad sealt kõik ohtlike veoste terminalid ning asemele tuleb inimsõbralik elukeskkond. Selle ideega peaks hästi ühilduma ka Balti Manufaktuuri territooriumi ümberkujundamine.
K-Projekti projektijuht Tarmo Siimsaare ütles Postimehele, et 60-korruselise tornmaja parima arhitektuurse lahenduse saamiseks tuleb kindlasti korraldada võistlus. Samal seisukohal on ka Tallinna kultuuriväärtuste amet, kelle hinnangul peaks konkurss olema rahvusvaheline.
Planeeritaval maa-alal Kopli tänava ääres asub arhitektuurimälestisena kirjas olev endise Balti Puuvillavabriku direktori elamu, mis kujutab endast 19. ja 20. sajandi vahetuse historistlikus stiilis esinduslikku puitvillat. Tederi sõnul on kavas ka see omapärane hoone korralikult taastada.
Eskiislahenduse järgi on Balti Manufaktuuri maa-alale kavandatud mitmepalgeline hoonestus. Kopli tänava poole peaks kerkima kaubandus- ja meelelahutuskeskus. Kinnistu keskel hakkab paiknema väljak, mille äärde jääb nii ajalooline tehasehoone kui ka uus tornmaja.
Väljak on mõeldud vaid jalakäijatele, kus suvel asuvad välikohvikud, saab mängida tänavajalgpalli ja teha muud huvitavat. Talvel võiks seal olla liuväli. Sõle tänava poole kerkib korterelamute kvartal, mis kujuneb loogiliseks jätkuks Pelguranna elamualale.
Erinevad arusaamad
«Omanike nägemuse järgi peaks tulevane väljak hakkama välja nägema nagu Rockefelleri keskus New Yorgis,» kinnitas Teder.
Kõrghoone alla ja kõrvale on planeeritud kolmekorruseline suuremahuline hoone, kus paiknevad väiksemad ning keskmise mahuga kaubandus- ja teenindusasutused. Projekteerijate kinnitusel hakkab see paik kõige rohkem sarnanema Viru keskusega.
Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul on Sitsi mäele kõrghoone kavandamisel järgitud häid linnaplaneerimise põhimõtteid.
«Tallinna kõrgeim maamärk Kopli poolsaarel ei kahjusta vaateid vanalinnale, harmoneerub olemasoleva miljööväärtusliku tööstuskeskkonnaga endise manufaktuuri territooriumil ning järgib kõrghoonete teemaplaneeringu põhimõtteid,» kinnitas Aas.
Ajaloolane ning Tallinna-uurija Robert Nerman on aga Sitsi mäele kõrghoone ehitamise suhtes eitaval seisukohal.
Tema hinnangul lõhub see maja linna arhitektuuri üldist struktuuri ja harmooniat ning mõjub Põhja-Tallinnas üksiku maisitõlvikuna. Paljassaare sadama-ala ning ülejäänud mereäärsed planeeringud on tema hinnangul igati paigas, kuid Sitsi mäe kavandatav ehitis läheb neist oluliselt lahku.
Urmas Tooming