Kõrghooned lisavad linnale väärtust
Toomas Pirn
Tallinna südalinn on viimase aastakümne jooksul tundmatuseni muutunud, Maakri tänava piirkonda on tekkimas moodne city – tosinkonna kõrghoonega väike Manhattan.
«Piirkond Stockmannist Viru Keskuseni on kujunemas kõrghoonete piirkonnaks – Tallinna Manhattaniks,» ütles linnapea Edgar Savisaar eelmisel nädalal toimunud linna arengufoorumil. «Miks ei võiks Euroopa kõrgeim hoone asuda just Tallinnas?»
ASi SRV Kinnisvara arendusjuhi Indrek Toome hinnangul saaks Tallinna Manhattanist ilus ja atraktiivne koht, mis ilmestaks linna.
Abilinnapea Peep Aaviksoo sõnul annavad kontrastid linnale lisaväärtust. «Julge ja arukas uue ja vana vastandamine teeb Tallinna mitmekülgseks, omanäoliseks ja suurejooneliseks,» rõhutas Aaviksoo. «See on märk arenemisvõimelisest, suure potentsiaaliga linnast.»
Oleviste pole piiriks
Kümmekonna aasta pärast kunagises Kivisilla eeslinnas pilvedesse pürgivaist hooneist kõrgeimad on eeldatavasti koguni 40-korruselised.
Aaviksoo hinnangul on Tallinna väiksust arvestades üle 30-korruseliste hoonete ehitamine siiski majanduslikult küsitav, suure riskiga ettevõtmine.«Nii suurele hulgale äri-, büroo- ja elamispinnale ei oleks lihtsalt turgu, ka ei kannataks linna infrastruktuur niivõrd suurt kontsentratsiooni välja,» põhjendas Aaviksoo.
Tallinna linnavolikogu algatas kõrghoonete teemaplaneeringu, mille eesmärk on määratleda, kuhu ja kui kõrgeid hooned on võimalik ehitada ning missugustes piirkondades on olemasolevatest kõrgemate hoonete ehitamine välistatud. Enne teemaplaneeringu valmimist kõrghooneid kavandavaid uusi detailplaneeringuid ei algatata. Seetõttu on seni kalevi alla pandud ka neli taotlust kõnealuses piirkonnas detailplaneeringu algatamiseks.
Linnavalitsus otsustas loobuda kõrghoonete teemaplaneeringu lähteülesandes absoluutse kõrguspiiri määramisest. «Seisukoht, et Tallinna ei tohi ehitada mitte ühtegi Oleviste kirkust kõrgemat hoonet, on pigem emotsionaalne, mitte argumenteeritud,» põhjendas Aaviksoo. «See, kuhu ja kui kõrge hoone ehitada tohib, sõltub konkreetse asukoha kontekstist.»
Riigi muinsuskaitseameti peadirektori kohusetäitja Agne Trummal ütles, et muinsuskaitsjad ei ole Oleviste kirikut ametlikult Tallinna kõrguspiiriks seadnud.
«Muinsuskaitse käis vaid välja mõtte, et Oleviste võiks olla ametlikuks kõrguspiiriks,» lausus Trummal. «Eesmärk oli tekitada diskussioon Tallinna kõrghoonestumise teemal. Isiklikult arvan, et mõte Olevistest kui Tallinna kõrgeimast tipust ei ole halb. Selle sümboli kadumisega kaotab Tallinn suurepärase võimaluse müüa end rahvusvahelisel turismiturul millegi omapärase ja püsivaga.»
Eesti Rohelise Liikumise planeeringute järelevalve koordinaatori Liis Keerbergi sõnul on kõrghoonete teemaplaneering igati vajalik, kuigi see oleks tulnud teha juba aastate eest, välistamaks näiteks Piritale sobimatud kõrghooned.
Valglinnastumise peatamiseks võiks linnavalitsus Keerbergi hinnangul soodustada elamispindade teket kesklinna, tehes vastavaid soodustusi ning kohustudes näiteks büroohoonete ehitajaid eraldama mingi pinna korteriteks. Elamuehitusel tuleb aga jälgida ala koormustaluvust, nii elanike kui looduskeskkonna osas – linnakeskkond peab olema meeldiv ning tööl peaks saama käia ka jalgsi või rattaga.
Tallinlaste kolimine linnast välja toob Keerbergi sõnul kaasa mitmeid keskkonnaprobleeme: sõltuvus autost, liiklusummikud, rohealade hävimine, merele juurdepääsu sulgemine.
Keerbergi hinnangul sõnul on valglinnastumine osaliselt tekkinud meie maksusüsteemi tõttu. «Kui valdade rahastamine ei sõltuks üksikisiku tulumaksu laekumisest, väheneks loodetavasti ka valdadepoolne aktiivsus uute asumite soosimisel ja seeläbi keskkonnaprobleemide suurendamisel,» mainis Keerberg.
Peep Aaviksoo sõnul laius agul ka praeguses esinduslikus Vabaduse väljaku ümbruses veel 1920. aastate lõpul. «Ka siis vaadati agulimajade asemele kerkinud moodsaid kõrgeid maju võõristavalt,» nentis Aaviksoo. «Uuega harjumine võtab aega. Kui Ühispanga peahoone projekteerimise aegu tundus sinna nii kõrge hoone ehitamine ennekuulmatu pühaduseteotusena, siis nüüdseks on piirkond vaieldamatult südalinnale palju kohasemaks muutunud. Veel kümmekond aastat tagasi laius sealgi räämas tööstusagul.»
Kõrghooned ühte kohta
Arhitekt Raivo Puusepa hinnangul oli kõrghoonete rajamine Tartu maantee läbimurde lähitsooni õige otsus, ent uute võimalike kõrghoonete alade selgitamine on raske ülesanne: «Selliste kvartalite leidmine on problemaatiline, sest vaatekoridoride paljusus ei jäta kuigivõrd võimalusi.»
Tartu maantee läbimurde kvartalis tuleks Puusepa sõnul luua heale kõrghoonestusele iseloomulik tihedus ja kontuuride konkreetsus. «Keskenduda ühele on parem kui lasta tekkida ebamäärasel hajususel,» peab Puusepp ka mujale üksikute kõrghoonete kergekäeliselt ehitada laskmist põhjendamatuks.
Tallinna külastanud teiste Euroopa linnade planeerijad on olnud Aaviksoo sõnul lausa hämmingus, et niivõrd atraktiivne piirkond nagu rannaala seisab söötis ja jõude, samuti võiks nende hinnangul ka Pirita tee äärde kõrgeid korterelamuid julgelt juurde ehitada.
«See näitab, et peaksime olema linna arendamisel julgemad,» ütles Aaviksoo. «Mõistagi peame välistama, et tulemuseks oleks mugavad luksuslikud korterid elamiskõlbmatus keskkonnas. Eesmärk on kõigile piisavalt hingamisruumi võimaldav mitmekülgne linnaruum.»