Kõrgkoolid ei pea saama äriüksusteks
Eesti Kultuuri Koda, loomeliidud ja alla kirjutanud organisatsioonid soovivad, et Gunnar Oki „Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raporti“ käsitlemine haridusreformi alusdokumendina peatataks ning selles esitatud ideede üle korraldataks ühiskondlik arutelu. Raportis tehtud ettepanekute kaalumist ei tohiks alustada enne, kui on olemas otseste ja kaudsete mõjude analüüs ning sellel põhinevad selged eesmärgid, mis teenivad üldrahvalikke huve.
Pressiteade, 08.09.2015
Eesti Kultuuri Koda
Kõrgkoolid ei pea saama äriüksusteks
Eesti Kultuuri Koja, loomeliitude ja partnerorganisatsioonide avalik pöördumine (pöördumise täispikk versioon lisatud kirjale)
Eesti Kultuuri Koda, loomeliidud ja alla kirjutanud organisatsioonid soovivad, et Gunnar Oki „Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raporti“ käsitlemine haridusreformi alusdokumendina peatataks ning selles esitatud ideede üle korraldataks ühiskondlik arutelu. Raportis tehtud ettepanekute kaalumist ei tohiks alustada enne, kui on olemas otseste ja kaudsete mõjude analüüs ning sellel põhinevad selged eesmärgid, mis teenivad üldrahvalikke huve.
EKK ja partnerid juhivad tähelepanu, et G. Oki raport katab lähteülesannet vaid osaliselt, keskendudes rahvusvahelisele konkurentsivõimele ja majanduslikule jätkusuutlikkusele. Raport põhineb intervjuudel, kusjuures, nagu selle autor ka ise rõhutab, ei saa raportit vaadelda eksperthinnanguna, veel vähem alusdokumendina riikliku strateegia koostamiseks. Raport keskendub kõrgkoolide konkurentsivõimele ja selle kohaselt on Eesti ülikoolide olemasolu või vajalikkus ühiskonnale seotud vaid nende positsiooni ja atraktiivsusega maailmaturul. Arvestamata jääb ülikooli roll meie ühiskonna vaimse jätkusuutlikkuse, keele ja kultuuri säilimisel.
Raportööri soovitused lähtuvad positsioonist, kus mõiste „ülikool“ on allutatud mõistele „riigifirma“. Tuletame meelde, et iga Eesti ülikool on seni olnud üheks ühiskonna ja riigi jätkusuutlikkuse alustaladest, mis tegutseb avaliku hüve nimel, mitte vaid äriüksus, mille puhul ei ole tähtis, kes seal õpib. Eesti ülikoolid on ainsad terves maailmas, kellel (seni) on kohustus ja vastutus tugevdada Eesti kultuuri kandepinda ja kasvatada rahvusliku andekuse ressurssi.
Eesti Kultuuri Koda ja partnerid leiavad, et G. Oki raporti puhul on tegemist mõtlemapaneva kirjutisega, kuid probleemiks osutub selle strateegilise soovituse suhe Eesti ajaloolise ja ühiskondliku kontekstiga. Et väikesearvuline rahvas suudaks kasvatada maailmatasemel tipptegijaid, on vaja riiklikult suurendada rahvusliku andekuse ressurssi ja luua võimalikult paljudele õpihuvilistele juurdepääs kvaliteetsele kõrgharidusele. Kõrghariduse pelk haldusreform, mille lõpptulemusena jääks kõrgharidus vaid ühe, majanduslikult kindlustatuima ühiskonnaosa privileegiks, pigem kahandab meie konkurentsivõimet rahvana ja riigina.
Eesti Kultuuri Koda
Eesti Ajakirjanike Liit
Eesti Arhitektide Liit
Eesti Disainerite Liit
Eesti Heliloojate Liit
Eesti Interpreetide Liit
Eesti Kinoliit
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Kujundusgraafikute Liit
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Kutseliste Tantsijate Loomeliit
Eesti Maastikuarhitektide Liit
Eesti Muusikanõukogu
Eesti Näitlejate Liit
Eesti Sisearhitektide Liit
Eesti Lavastajate Liit
Eesti Teatriliit
Eesti Esitajate Liit
Eesti Lavastuskunstnike Liit
Eesti Tantsukunstnike Liit
Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing
Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president