KRISTA KODRES: Las avalikkus haugub, linnaplaneerimatus läheb edasi
Krista Kodres kirjutab, et sel ajal kui arhitektuuritemaatika vallutab meediat järjest jõulisemalt, on vastutavad ametnikud vait. See on mõistetav, sest vähemalt Tallinna linna planeerimine on politiseeritud ja arendajate käpa all.
On huvitav näha, kuidas arhitektuuriproblemaatika vallutab üha jõulisemalt meediaruumi. Päeva- ja nädalalehed, arhitektuuri-, disaini- ja koduajakirjad on täis arhitektuuriinfot.
Selle põguski silmamine tõestab, et nii ajakirjandus kui ka publik on omandanud varem üksnes erialaringkondades käibinud sõnavara: elukeskkond, avalik ruum, arhitektuur kui sümbol ja/või metafoor, avatud planeering, väärikad materjalid jms.
Info kõrval tuleb ette ka arhitektuuri analüütilist ja kriitilist mõtestamist ning kohati paisuvad diskussioonid, meenutagem siin kas või võitlust Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ümber, lausa väitlejate omavaheliseks sõjaks. See kõik tõendab, et huvi arhitektuuri vastu kasvab üha. Meedia valmisolek annab võimaluse arusaamu arhitektuurist arendada, kuid ka manipuleerida.
Ainus, kes pulbitsevat protsessi vaid kõrvalt näib vaatavat, on avalik võim. Vaikivad asutused ja ametnikud, kellele arhitektide ja kodanike intensiivne huvi ilmselt korda ei lähe.
…