KRISTA KODRES:Kooliraha inimliku linnaruumi eest
Krista Kodres püüab anda hinnangu Tallinna viimase aja arhitektuuripoliitikale erinevate juhtumite kaudu, kuna pole teada, millistel põhimõtetel linna ikkagi planeeritakse.
Viimasel ajal on Tallinna linn – õigem oleks küll öelda: Tallinna linnapea – osutanud tahet end arhitektuuripoliitiliselt kehtestada. Tendents on rõõmustav ja seda on kaua oodatud, sest seni on linnajuhid end arhitektuuriteemadest pigem eemale hoidnud, jättes selle rolli linna säästva arengu ja planeerimise osakonnale (nüüdne linnaplaneerimise amet).
Viimane pole aga vajalikuks pidanud avalikkust oma tegudest informeerida enne, kui need juba tehtud. Nii ei tea me ikkagi, missugustel põhimõtetel Tallinna planeeritakse. 2001. aastal vastuvõetud üldplaneeringugi on linna peaarhitekt Ike Volkov tunnistanud «liiga üldiseks», aga selle «täpsustamist» detailplaneeringutega või ehitusmäärustega pole ka seletada tahtnud.
Nii on oldudki olukorras, kus planeeringud sünnivad avalikkuse silmis n-ö case by case, juhtumi-kaupa.
Terve artikkel