Kristiine terminal võib kujuneda Balti jaamast olulisemaks peatuseks
Äsja lõppenud ideevõistluse eesmärk oli saada häid ruumilisi lahendusi Kristiine ühistransporditerminali kujundamiseks, nii et inimestel oleks seal võimalikult mugav istuda rongidelt bussidele ja trollidele või vastupidi. Tulevikus võib Kristiine terminal kujuneda isegi tähtsamaks peatuseks kui Balti jaam.
Äsja lõppenud ideevõistluse eesmärk oli saada häid ruumilisi lahendusi Kristiine ühistransporditerminali kujundamiseks, nii et inimestel oleks seal võimalikult mugav istuda rongidelt bussidele ja trollidele või vastupidi. Tulevikus võib Kristiine terminal kujuneda isegi tähtsamaks peatuseks kui Balti jaam.
Ideevõistluse korraldasid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Tallinna linnaplaneerimise amet ning Eesti arhitektide liit. 19 võistlustöö hulgast valis žürii välja kolm paremat, mille autorid avalikustatakse reedel.
Ideevõistluse sekretär, arhitekt Kalle Komissarov ütles Postimehele, et 2014. aastaks soetab Eesti riik endale uued moodsad elektri- ja diiselrongid, mis eeldab ka raudteeliikluse ümberkorraldamist ning linnaliiklusega senisest paremat sidumist. Kristiine keskus ja selle ümbrus koos taksopargi ristmikuga on elava liiklusega koht, kus oleks mõistlik praegust linnaruumi inimsõbralikumaks kohendada.
«Sellel võistlusel otsest tulemust ei olegi,» selgitas Komissarov. «Kui aga kunagi hakatakse suuremahulisi raudteetaristu investeeringuid tegema, siis oleks juba teada, kuidas edasi minna, et linnaruum inimestele mõnusamaks muuta.»
Võistluse üks mõte oli rongiliinide ühendamine linnaliiklusega, et tagada inimestele kiire ja mugav juurdepääs kõikjale Tallinnas. Kristiines ristub raudtee linna ühe tuiksoonega ehk Endla tänavaga ning seda ühendust tulebki paremaks teha. Piirkonnas asub Lilleküla rongi- ning Taksopargi, Koskla, Endla ja Koidu bussi- ja trollipeatused, kus tuleks sõitjatele võimaldada mugav ümberistumine. Selleks võib muuta peatuste asukohti, samuti ümberkaudset liiklusskeemi ja -lahendusi.
«Endla ristmik on praegu suhteliselt inimvaenulik ja autokeskne ning see tuleb kindlasti ringi teha,» ütles Komissarov. «Pealegi asub seal suur kaubanduskeskus, kus käib palju inimesi.»
Kolm väljavalitud tööd on Komissarovi sõnul üpris erinevad. See oligi žürii taotlus, et kui linn kavatseb kunagi seda piirkonda ümber kujundama hakata, siis on võtta erinevaid visioone, mille põhjal tekiks arutelu. Kokku hõlmas võistlusala 15 hektarit.
Tallinna peaarhitekt ning võitluse žürii esimees Endrik Mänd rõhutas samuti, et võistluse mõte oli siduda erinevad ühistranspordiliigid omavahel Kristiine piirkonnas ning teha jalakäijate liikumine rongide, busside ja trollide vahel lihtsaks ja mugavaks. Võistluse algne idee tuli majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.
«Ma nimetaksin seda pigem visioonivõistluseks, et püüda ideid, konkreetse lahendi saamine ei olnud meie eesmärk,» märkis Mänd. Ta lisas, et kui Kristiine terminal on kohaliku tähtsusega ja Tallinna-keskne, siis Ülemistele kavandatakse hoopis suuremat terminali, millel on rahvusvaheline mõõde. Seal on eesmärk siduda bussijaam lennujaamaga ning teha sinna ka tulevase Rail Balticu peatus.
Mänd mainis, et ideevõistlus läks kindlasti korda, sest 19 võistlustööst saadi palju erinevad mõtteid ja ideid, mida on võimalik edaspidi kasutada. Võistlusest võtsid osa Eesti arhitektid, kuigi keelatud ei olnud ka välismaalastel osaleda.
Võistluse esimese koha auhind on 3000, teise koha auhind 2000 ning kolmanda koha auhind 1000 eurot.