Kui ise ei tee, siis ei tee keegi

Arhitekt Kyong Park asutas 1982. aastal New Yorgis ühe omamoodi eksperimentaalse foorumi ja galerii Storefront for Art and Architecture (edaspidi Storefront),¹ et toetada noori kunstnikke ja arhitekte ning arendada elukeskkonda puudutavat diskursust, edendada arhitektuuri, kunsti ja disaini valdkondi nii Ameerikas kui mujal. Olin tänavu Balti-Ameerika Vabaduse Fondi (BAFF)² stipendiumi toel selles nimekas galeriis turunduse, suhtekorralduse ja arenduse osakonnas praktikal. Storefrontis tehakse näitusi, korraldatakse filmilinastusi, konverentse ning vestlusringe kunstnike ja arhitektidega. Publikatsioonid seovad loojaid ja publikut ning Storefront ongi nii noorte kui ka kogenud tegijate abiga edukalt käsitlenud nüüdiskunsti ja -arhitektuuri aktuaalseid teemasid.

Storefronti avas omal ajal „Performance A-Z”, kus 26-l järjestikusel õhtul esitles oma loomingut 26 kunstnikku. Sealtpeale seisab Storefronti platvorm kunsti ja arhitektuuri piirimail, kusjuures ei kardeta end siduda mis tahes linnaruumi mõjutavate nähtusega, olgu see tehnoloogia areng või sotsiaalsed ja poliitilised küsimused. Organisatsioon on tegelnud muu hulgas kodutuse (1985), sooidentiteedi (1994) ja kommunaalmajade (1984) küsimustega ning käsitlenud geopoliitilisi ja majanduskon­flikte disaini vaatenurgast, andes seeläbi alustavatele kunstnikele võimaluse esitleda uusi ideid ja uudisloomingut. Storefrontis on oma töid näidanud üle tuhande rahvusvaheliselt tuntud tegija, sh Peter Cook, Diller+Scofidio, Tony Feher, Dan Graham, Coop Himmelblau, Alfredo Jaar, Kiki Smith, Lebbeus Woods, Enric Miralles ja Carme Pinós, Eyal Weizman, Bjarke Ingels, Didier Fiuza Faustino jpt.

Galerii

Storefronti näitused on kõike muud kui traditsioonilised: kogu programm on väga hoolikalt valitud, sõnum peab olema sotsiaalselt terav ning ärgitama diskussiooni.

Galerii paikneb Sohos, selle kujundasid Vito Acconci ja Steven Holl. Fassaad koosneb 12st liigutatavast paneelist, mis avanevad vertikaalselt või horisontaalselt ning soovi korral saab galeriiruumi ühendada tänavaga. Hoone edastab organisatsiooni visiooni ja põhimõtteid: kaovad piirid ruumi ja linnakeskkonna vahel, iga külaline võib liigutada paneele oma soovi kohaselt ja luua seeläbi omaenda Storefronti-ruumikogemuse. Acconci ja Holli koostöös valminud galeriist on tänaseks saanud üks Soho arhitektuuri vaatamisväärsus, kus sissepääs alati tasuta.

Kuid Storefronti eri formaadiga projektid tuuritavad ka mööda ilma ringi ja nii on näiteks Budapestis, Los Angeleses, Milanos, Londonis ja Méxicos püsti pandud pop-up-galeriisid ja läbi viidud vestlusringe. Kõike seda tänu headele ülemaailmsetele suhetele arhitektuuribüroode, ülikoolide jt organisatsioonidega, kes on nõus aitama kohapeal korraldusliku poole ja rahastuse leidmisega.

Praegu on Dominikaanis, Portugalis ja mujal käsil Storefronti rahvusvaheline ürituste sari, hoogu kogub digitaalne platvorm „WorldWide Storefront”, et teadvustada arhitektuuri, kunsti ja disaini valdkonna küsimusi publikule üle maailma.

USA paviljon Veneetsias

Töötasin Storefronti tiimis parasjagu Veneetsia biennaali eel, mistõttu juhtusin nägema, kuidas nii mahukas ja samal ajal sedavõrd väikese eelarvega projekt (riigi toetus oli vaid 7% selle maksumusest) toetajate ja sponsorite toel kokku pandi ning väikese meeskonnaga ära tehti. Ekspositsiooni ehk OfficeUSi kontseptsiooni lõi kuraatoritest power-naiste trio, kuhu kuulusid Storefronti direktor Eva Franch i Gilabert, Massa­chusettsi tehnoloogiainstituudi ehk MITi arhitektuuriosakonna professor Ana Miljacki ning ajakirja Praxis kaasasutaja ja toimetaja Ashley Schafer.³

OfficeUSis kombineerusid ajalooline tagasivaade ja tegeva arhitektuuribüroo prototüüp. MIT ja Ohio ülikooli õpilased kogusid kokku tuhat projekti, mille Ameerika arhitektuuribürood on teostanud aastatel 1914–2014 välisriikides. Esindatud oli kakssada ettevõtet, millest paljud tegutsevad tänapäevalgi. Edulugudest, sh saatkondade kujunemislugudest moodustus raamatukogu, mis ümbritses näidisbürood OfficeUS. Selle näidisbüroo arhitektid valiti välja võistluse teel ning raamatukogu toimis nende arhiivina. Biennaali vältel korraldati töötubasid ja kohtumisi, büroo meeskond juhtis kontoritegevust – tegemist oli justkui arhitektuuribüroo igapäevaelu kuuekuulise live performance’iga.

Storefronti meeskond, s.o alaliselt viis inimest (peale nende hulgaliselt praktikante), sai (edukalt) hakkama projektile rahastuse hankimise, väljapaneku programmi ja infomaterjali koostamise, veebikeskkonna loomise ja ühismeediaga (viimane oli ka üks minu tööülesandeid) ning ka toetajatele, sponsoritele ja ametnikele tehtust aruandmisega. Samal ajal tuli hoida lahti ka New Yorgi galerii ning kontor, mille juhtimine kuuks ajaks minule usaldati.

Rahastus

Alguses tundus uskumatu, kuidas on võimalik nii suurt projekti juhtida käputäie inimestega ja ühtlasi hoida organisatsiooni päevast päeva töös, ent tagasi vaadates võib öelda, et see sai võimalikuks seal töötavate inimeste kire ning teadmise tõttu, et kui ise ei tee, siis ei tee keegi. Riigilt ei oodata toetusi ning fundraising on väga suur osa igapäevatööst. Kolleegidelt kuulsin, et mitte alati ei ole sihtotstarbeliste toetuste ning sponsorite leidmisega nii metoodiliselt tegeldud ja et aastaid töötas kogu organisatsioon galerii keldris väga pisikesel pinnal. Nüüdseks on kontor kolinud galerii lähedale kontorihoonesse. Ei saa alahinnata ka direktor Eva Franchi eks­tsentrilise isiksuse mõju: ta on parimas mõttes veidrik, kes inspireerib iga päev ja kui vaja, annab jalaga tagumikku.

Storefronti mõte on olla erapooletu, eksperimentaalne ja provokatiivne platvorm alustavatele kunstnikele ja arhitektidele. Rahastuseks on välja töötatud mitmetasandiline liikmesuse pro­gramm. Sellist süsteemi võiksid samalaadsed organisatsioonid püüda juurutada Eestiski. Toetustasemed on 50, 100, 250, 500, 1000 ja 5000 dollarit aastas, selle eest pakutakse mitmeid privileege: vaba pääs näituste eelavamistele, kohtumised kunstnikega, erikülastused arhitektuuribüroodesse, seminarid jne. Tudengitest liikmeid nõustab Eva Franch isiklikult poole tunni jagu ning vaatab nende portfoolio üle. Üritusi korraldavad arendusjuht ning suhtekorralduse ja kommunikatsiooni projektijuht.

Veel, Storefronti iga-aastase hallo­ween’i peo piletitulu läheb organisatsiooni ülalhoidmiseks. See kuulus kontseptuaalne kostüümipidu on üks New Yorgi oodatumaid kunsti- ja arhitektuuri­ringkonna aastasündmusi.

1 Vt http://www.storefrontnews.org

2 Vt www.balticamericanfreedomfoundation.org

3 Vt http://officeus.org