“Kulka” preemiad 2007: autahvlile lisati uusi nimesid ja värskendati vanu
Kultuurkapital jagas eile õhtul Estonias kätte kultuuri- ja spordi- inimeste auhinnad.
Tseremooniale Estonia teatris andis avalöögi Bizet’ Carmeni avamäng, misjärel õhtu juhid Arne Mikk ja Maria Soomets asusid premeerituid kuldsete lehvikutega kaunistatud lavale kutsuma. Mööda ei mindud ka Eesti kultuurile läinud aasta ühest suuremast kaotusest – meenutati Jaan Krossi ja loeti ette tsitaate tema teostest.
Humoorikaks kujunes seik kirjanduspreemia üleandmisel, kus sai ära märgitud, et kuigi kogumikus “Oo Dorpat, urbs addictissima musis…” on eestlasi mainitud vaid ühel korral ja ka siis negatiivselt, oleksid tolleaegsed luuletajad tõenäoliselt väga üllatunud, kui nad saaksid teada, et seesama maarahvas on nende juhuluule ära tõlkinud ning jagab ka sellele preemiaid.
Huvitava “triki” tegi kunstirühmitus Non Grata, kes saatis auhinda vastu võtma esindaja, kes pidas pika prantsuskeelse kõne, loomulikult ilma tõlketa.
Helikunst ja rahvakultuur
Mullu 75. sünnipäeva tähistanud kuuekümnendate uuendusliku helikeele esindaja Jaan Rääts sai osalt juubelipreemia, samal ajal on ka Tüüri ja Raimo Kangro õpetamine asi, mille eest preemia anda. Kõik laureaadid on oma tööga arendanud mitte ainult iseennast, vaid tervet ringkonda. Nagu ka rahvakultuuri sihtkapitali suure preemia laureaat Aarne Saluveer.
Helen Lokuta on viimase paari aastaga teinud suure läbimurde esimetsosopraniks. Jaak Sooääre tegevus EMTA dÏässi-osakonnas ning väga arvukatel esinemistel ja jam-session’itel on olnud intensiivne, maailmahelilooja Erkki-Sven Tüür aga rändab oma muusikaga kaasas, kus seda ka ei mängitaks, ja teda mängitakse rohkem, kui jõuame järge pidada.
Sport
Kultuurkapitali suure aastapreemia spordi vallas võitis Alar Arukuusk. Mees, kes on aastaid seisnud hea selle eest, et vaatamata liiga külmale, liiga soojale või liiga vihmasele ilmale on peetud Otepää maailmakarikaetapp murdmaasuusatamises. Seejuures on üritus alati pälvinud vaid kiidusõnu. Läinud aasta lõpul valmis Arukuuse taktikepi all ka Tehvandi suusahüppemägi, kus nädalavahetusel peetakse avalöögina Eesti meistrivõistlused. Neli väiksemat preemiat, mida annab välja spordi sihtkapital, läksid teenekatele treeneritele ja spordielu eestvedajatele.
Teater
Näitekunsti sihtkapitali esimehe Kalju Komissarovi sõnul oli otsus valida suure preemia vääriliseks Vanemuise teatri balletijuht, lavastaja ja tantsupedagoog Mare Tommingas, üksmeelne: “Hoida koos sellist keerulist organismi, nagu seda on balletitrupp, olla kursis tantsueluga raja taga, kutsuda häid välismaa koreograafe Vanemuise teatrisse ning innustada meie oma andekaid noori, see on väga suur ja tänuväärt töö, mis väärib tunnustust. Paljukest meil seda haruldast balletirahvast siis on!”
Kunst ja arhitektuur
Kunsti ja arhitektuuri vallas said suured preemiad Jaan Toomik ja Vello Asi. Toomikul see preemia veel puudus, kuid oli ka põhjust: suur isikunäitus Kumus, väiksem Hobusepea galeriis, lisaks näitused mitmes Itaalia linnades, Inglismaal, Saksamaal ja Rootsis. Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali uus koosseis andis väiksemaid preemiaid sümpaatselt laiapõhjaliselt.
Sama võib öelda ka arhitektuuri sihtkapitali otsuste kohta. Vello Asi elutööd oleks pidanud juba ammu tunnustama. Vääriline väike preemia kuulub Raili Palingule ja Liis Lindverele Tallinna sünagoogi sisearhitektuuri eest. Sama ehitise arhitektuurilise lahenduse eest said preemia ka Lembit-Kaur Stöör ja Tõnis Kimmel. Arhitektid tutvustasid oma projekti Iisraelis ja seal ei uskunud keegi, et selle on teinud eestlased.
Audiovisuaalne kunst
Sihtkapitali valikuprotsessi “raskendas” tänavu pretsedenditult lai valikuvõimalus. Väikene ekskurss sugugi mitte nii kaugesse kodumaisesse filmiajalukku näitab, et näiteks 2004 valmis Eestis kõigest kolm täispikka mängufilmi, samas kui aastal 2007 esilinastus Eesti kinodes juba kümme mängufilmi. Ma ei tea, kuidas tõlgendavad seda statistikat skeptikud, kes teatavad, et Eestis pole mingit kinoplahvatust, kuid tundub, et arvud räägivad siiski iseenda eest.
Otsides laureaatidele mingitki siduvat nimetajat, võib nentida, et selleks on “puhas kunst”. Kui võtta luubi alla n-ö suurte filmide auhindade laureaadid, võib öelda, et Veiko Õunpuu, Marko Raadi ja Sulev Keeduse filme seob kompromissitus oma visiooni edastamisel. Neil kõigil on oma sõnum ja nende valitud filmikeel on oma olemuselt ambitsioonikas. Audiovisuaalse kunsti sihtkapital tahab oma valikuga julgustada ka teisi filmitegijaid oma kutset ja nägemust järgima.
Kirjandus
Kirjanduse aastapreemia pälvinud 17. sajandi juhuluule kogumik “Oo Dorpat, urbs addictissima musis…” (“Oo Tartu, muusadele pühandatuim linn”) tuletab taas kord meelde, kui olulisel kohal asub Eesti kultuurikaardil Tartu linn ja sealne ülikool. Samuti on igati tervitatav, et pidevas massikultuuri müras satub suure tunnustuse läbi (vähemalt korraks!) suurema tähelepanu alla Eesti kultuuriruumi akadeemiline mõõde.
Kirjanduse sihtkapitali nõukogu esimehe Ilona Martsoni sõnul sooviti preemiat andes teha kaks kummardust: “Ühe aegade taha, neile ligi nelisada aastat tagasi elanud autoreile, kes Tartu vaimuelu oma loominguga ergastasid. Teise tänasesse päeva, tublidele eestindajatele Kristi Viidingule, Janika Pällile ja Jana Orionile, kelle aastatepikkune töö on kandnud sedavõrd maitsvaid vilju.”
Arvamus
Ave Randviir
kultuuritoimetuse juhataja
Olen Päevalehe veergudel varemgi küsinud, kas kultuurkapitali aastapreemiad (rõhk sõnal “aasta”) peaksid või võiksid olla sisuliselt elutööpreemiad. Läinud aasta preemiasaajate nimekirju vaadates tundub, et otsustajad kas pole seda küsimust enda jaoks tõstatanud või siis on vastanud üsna ühemõtteliselt: “jah!”.
Kui arhitektuuri ja audiovisuaalkunsti sihtkapital on siiski meeles pidanud värskemaid kultuuritegusid, siis kokkuvõttes on preemiasaajate hulgas ülekaalus ühe või teise kultuurisuuna “pikaajalised arendajad”. Olen kaugel sellest, et arvata, et oma loomingulisel teekonnal pikalt, süvenenult ja tulemuslikult pärleid poetanud kultuuritegelased tunnustust ei vääri — vastupidi! —, kuid selleaastast valikut vaadates võib väita, et kultuurkapitali aastapreemiad on saanud omamoodi äraspidisteks loomingulisteks stipendiumiteks — kes tahab, võib öelda ka, et sotsiaaltoetusteks.
On see ühe kultuuriaasta kokkuvõtte omapära või kasvav suundumus, mille taga on sihtkapitalide nõukogudes istuvate inimeste arusaam, et teisi teid pidi polegi oma pühendunud kolleege Eestis võimalik tänada ja keegi teine seda nende asemel ka ei tee?
SIHTKAPITALIDE AASTAPREEMIAD
Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital
Suur preemia – Jaan Toomik
•• Evi Viires, viimaste aastate loominguline tegevus ja Eesti graafika esindamine rahvusvahelisel areenil
Vano Allsalu ja Sally Stuudio, Eesti kunstielu kajastava veebi kunstikeskus.ee loomine
Kunstirühmitus NonGrata, multidistsiplinaarne tegevus Eestis ja välismaal, regionaalsete kunstifestivalide korraldamine, Kunstikonteineri näitused ja skriiningud Kultuuritehases Polymer
Kunstiühing Pallas, 20 aasta pikkune tegevus ühe maalikunstitraditsiooni edendamisel ja esitlemisel, Ann Audova näituse korraldamine Adamson-Ericu muuseumis
•• Suure preemiaga kaasneb
100 000 krooni, väikesega
40 000—50 000 krooni
ARHITEKTUURI SIHTKAPITAL
Suur preemia – Vello Asi
•• Raili Paling ja Liis Lindvere, Tallinna sünagoogi hoonega tervikliku sisearhitektuuri loomine
Lembit-Kaur Stöör ja Tõnis Kimmel, Tallinna sünagoogi uudset ja traditsioonilist ühendav arhitektuurne lahendus
Silja Konsa, Urve Sinijärv, Olev Abner, Kersti Lootus ja Ants Hein, teatmeteos “Eesti pargid”
Kalle Vellevoog, Pärnu suvitusarhitektuuri tänapäevane ja kõrge-tasemeline interpreteerimine – pansionaat Seedri tn 4
Aivar Roosaar, Athena konverentsi- ja kultuurikeskuse renoveerimine
Kalle Komissarov, kunstiakadeemia urbanistika õppetooli töö koordineerimine ja arhitektuuri-mõtte avardamine ajakirjanduses
Rahvakultuuri sihtkapital
Suur preemia: Aarne Saluäär ja Maido Saar
•• Aet Maatee, noorte laulu- ja tantsupeo “Ilmapuu” korraldamine
Aavo Ots, puhkpillimuusika edendamine
Kadi Pajupuu, rahvusliku käsitöötraditsiooni hoidmine
Reet Piiri, rahvarõivatraditsiooni alalhoidmine
Teater Randlane, silmapaistev teatriloome 2007. aastal
Altmar Looris, rahvusvahelise festivali “Teater kohvris” edukas kunstiline juhtimine
Tiia Toomet, Tartu mänguasjamuuseumi rajamine
Helikunsti sihtkapital
Suur preemia: Jaan Rääts
•• Erkki-Sven Tüür, särav loominguline aasta
Helen Lokuta, kaalukate lavarollide loomine
Ülo Krigul, edukas loominguline aasta
Jaak Sooäär, dÏassmuusika arendamine
Ivi Tivik, silmapaistev pedagoogiline tegevus
Tiit Paulus, pikaajaline tegevus interpreedi ja pedagoogina
Mikk Üleoja, Mart Saare loomingu salvestamine
Tiina Mattisen, “Eesti muusika bibliograafilise leksikoni” koostamine
Jüri-Ruut Kangur, noorte orkestrimängu arendamine
Audiovisuaalse kunsti sihtkapital
Suur preemia: Veiko Õunpuu, Mart Taniel, Ülo Krigul, Katrin Kissa
•• Õie Orav, elutööpreemia
Marko Raat, parim mängufilm “Nuga”
Sulev Keedus, parim dokumentaalfilm “Jonathan Austraaliast”
Heiki Ernits, Kaspar Jancis, Mati Kütt, Janno Põldma, Priit Pärn, Olga Mart‰enko, Ülo Pikkov ja Priit Tender, parim animafilm “Must lagi”
Mait Laas ja Reet Grosberg, rahvusvahelise kollokviumi “Voodoo hing” ja nukufilmistuudio 50. aastapäeva juubeliaasta korraldamine
Elo Selirand, parim taustajõud
Armin Kõomägi, isiklik panus Eesti filmikunsti
Kehakultuuri ja spordi
sihtkapital
Suur preemia: Alar Arukuusk
•• Märt Kermon, pikaajaline tulemuslik töö noortespordi
arendamisel ja noorte korvpallurite juhendamisel
Erich Perner, pikaajalise tulemusliku töö noorte jalgratturite juhendajana
Heino Jeret, pikaajaline tulemuslik töö spordiveteranide eestvedajana
Kalle Voolaid, spordiraamatute väljaandmine, näituste ettevalmistamine
Teater
Suur preemia: Mare Tommingas, Vanemuise balletitrupi edendamine
Kirjandus
Suur preemia: Kristi Viiding, Jana Oks ja Janika Päll, kogumiku “O Dorpat, urbs addictissima musis… Valik 17. sajandi Tartu juhuluulet” koostajad