Ajakiri Ehituskunst on pärast arhitektilt-kunstnikult Leonhard Lapinilt uuele peatoimetajale Ingrid Ruudile üleminekut läbinud muutusi nii sisus kui kujunduses, ilmudes Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse Instituudi baasil väikesetiraažilise ja kõrgintellektuaalse väljaandena, mille lugejaskond on jäänud eriala piiresse. Sama vaikselt ja nähtamatult tuli trükist ka Ehituskunst nr 47/48, 2007, mille esi- ja tagakaas ei reeda asjasse mittepühendatutele sõnagagi, et seekord on tegemist täiesti ainulaadse trükisega.

Nimelt on viimane Ehituskunst pühendatud Kuressaares sündinud maailmakuulsale USA arhitektile Louis Kahnile (1901–1974). Kui USAs on palju Kahni õpilasi, kelle vaateid on õpetaja mõjutanud, siis Eestis kestsid külma sõja aegsed tabud kuni möödunud aasta sügiseni, mil toimus Kahni konverents Kuressaares ja hiljem ka näitus Tallinnas. Nagu ikka, on sündmuste taga konkreetsed inimesed, antud juhul Arhitektide Liidu algatusgrupp eesotsas noore hakkaja mänedžeri Ingrid Mald-Villandiga ja arhitekt Toivo Tammikuga. Nemad on ka Ehituskunsti külalistoimetajad ja ühtlasi ilmselt suurimad Kahni spetsialistid Eestis.

Ajakirja sisu hekseldab eesti ja inglise keeles läbi olulise informatsiooni Louis Kahnist. Esiteks arhitekti filosoofiliste vaadete esmatõlked eesti keede, tema abilise insener August Komendandi mälestused, Olavi Pesti arhiiviuurimus Kahni Eesti-sidemete kohta, Kahni lapse ema, arhitekt Anne Tyngi Kuressaares peetud ettekanne, tütar Alexandra Tyngi analüüsiv artikkel, ­Vilen Künnapu ettekanne, noore Pennsylvania arhitekti ­Heli Ojamaa intervjuu Kahni arhitektuurilise teose omaniku Robert Boudreu’ga ning lõpuks artikkel filmimehelt Nathaniel Kahnilt, arhitekti pojalt.

Louis Kahn peaks kuuluma täie õigusega eesti arhitektuuri ajalukku, vaatamata sellele, et tegemist pole etnilise eestlasega. Teistes kultuuriruumides ei arvestata inimese päritolu mitte tema müstilise vere­puhtuse, vaid sünnimaa või ­kodakondsuse järgi. Proovige näiteks lüüa google’isse märksõna “Benno Schotz” ja võite siin-seal leida iseloomustuse: “Estonian sculptor”. Sest see juudi päritolu kuulus Šoti skulptor on pärit Eestist.

Aga olulisem on see, et kui Eesti on niigi kaduvväike maa ja kultuur, kus pole maailmatippe varrukast puistata, siis peaksime olema eriliselt huvitatud enda avardamisest nende suunas. Kas või selleks, et targemaks saada. Ning peaksime seostama oma maad ja kultuuri pigem suurmeestega kui inglise poissmeeste ja suvaliste sulleritega.

Ehituskunst nr 47/48 on eesti kultuuri eksportartikkel, seda müüakse Pennsylvania ülikoolis,
kus Kahn oli õppejõud. Ameeriklaste jaoks pakub uut informatsiooni Olavi Pesti artikkel, mis põhineb arhiivitööl. Ameerika uurijad tegid möödunud sügisel Saaremaal käies ka suure avastuse – ilmselt on Kures­saare loss ja eesti keskaegne arhitektuur mõjutanud Louis Kahni arhitektuuri tippteoseid!

Loodetavasti tekib selle Ehituskunsti ergutusel huvilisi juurde ning ehk ärgitab see mõnda noort koguni Kahnile spetsialiseeruma.

Eesti Ekspress 20.09.07