Kultuur ja selle probleemistik on vikerkaareliselt kirju

Uus kultuuriminister Laine Jänes soovib, et nelja aasta pärast poleks kultuuriministri portfell enam pingereas üks viimaste seas.Selleks tuleb parandada kultuurivaldkonna mainet.

Pärast Raivo Palmaru, kes tihti tülitsema kippus, on ju lihtne alustada kultuuriministrina? Piisab vaid naeratusest…

Arvan, et ükski ministrikoht ei ole lihtne. Uue inimese tulekuga on inimestel erinevad ootused. Need võivad olla hirmud – mis saab, kuidas ta käitub, millised on tema otsused. Või vastupidi, võivad olla suured ootused.

Kui palju kultuuriministrist kultuuris üldse sõltub?

Väga palju. Kultuuriministri isik positsioneerib selle valdkonna. On tähtis, kas ta suudab piisavalt selgelt mõtteid viia ühelt poolt nendeni, kes selles valdkonnas töötavad ja teiselt poolt nendeni, kelleni see tulemus jõuab. See on ääretult vastutusrikas töö.

Ma ju saan aru, kuhu tulin. See ei ole mulle võõras valdkond. Mul ei ole illusiooni, et kultuurivaldkonnas käib üksnes pehme paitamine ja õrn emotsiooni tekitamine. Saab rohkem tähtsustada seda valdkonda. Tahan, et nelja aasta pärast ei räägitaks, et kultuuriministri portfell on mingis müstilises pingereas üks viimaste seas.

Mis on see, mida veel soovite oma ametiaja lõppedes olevat siinses kultuuris teistmoodi kui praegu?

Minu arvates on põhiline algatada ja kinnistada üks meie järelkasvu puudutav protsess, mis oleks pöördumatu.

Olen välismaal viibides näinud kuulsates galeriides ja muuseumides, kuidas seal sibavad algklasside õpilased oma õpetajaga, kes ei puista neile mitte nimesid ja aastaarve, vaid kes läheb koos nendega otsekui selle pildi sisse, arendab loovust. Ta tahab, et lastele jääks külastusest suurepärane emotsioon ja nad sooviksid sinna tagasi tulla.

Peame noortele rohkem tähelepanu pöörama, et ka mõnekümne aasta pärast oleks loomingule publikut. Et meil siis oleks neid, kes paljude harrastajate seast on kerkinud professionaalideks ja tippudeks.

Alustame sellest, et alates 2008. aastast saab iga laps vanuses 6–19 elusaastat huviringides või spordiklubides osalemiseks omavalitsuse kaudu toetust 2000 krooni aastas.

Võtame ühe hiljuti vilksanud ideedest: kas kirjanik peaks olema riigi palgal?

Raha on igal pool ebapiisavalt, mitte ainult kultuuris. Rahulolematus on väga inimlik. Iga inimene tahab elada paremini ja tahab edasi pürgida, et oleks parem kui see, millega ta juba harjunud on. Ei usu, et mõni minister võiks saada populaarseks sellega, et võiks öelda: nüüd on raha küll ja jääb ülegi.

Kas see oli viisakas «ei» palgalootuses kirjanikele?

Ei olnud. Ma rääkisin väga üldiselt. Ma ei ole kirjanike temaatikaga nii kursis, et võiksin midagi konkreetselt öelda.

Loovtööstuse probleem on tekitanud viimastel aastatel kultuurirahva seas umbusku. Mida teie sellest arvate?

Loomemajandus on ikkagi suhteliselt uus teema ja siin on vaja aega, et kujuneksid arvamused – nii pooldavad kui mittepooldavad. Sellega tuleb lihtsalt edasi minna. Eesmärk suures plaanis on tegelikult ju see, et kultuuritemaatika oleks hõlmatud paljudes eri poliitikates.

See teema on seotud ka populaarkultuuriga. Kuidas peaks teie arvates kultuuriministeerium toetama eesti popmuusikat?

(Naerab.) Vastata küsimusele, kuidas see riiklikult võiks olla, on väga libedale teele minek. Üldiselt tundub mulle, et riik peaks toetama eelkõige valdkond; mis iseseisvalt kuidagi ei saa ja ilma milleta me samal ajal oma jätkusuutlikkust ei taga.

Teisalt peaksid kultuuriministeeriumi tegevuses olema esindatud kõik valdkonnad. Küsimus on proportsioonides.

Erainitsiatiiv, mida Reformierakond majanduses soosib, on kultuuriministeeriumi tegevuses justkui tagaplaanile jäänud. Mida arvate?

Mul ei ole statistikat ja analüüse käepärast. Aga tahaksin siiski esile tuua mõned eraalgatused. Jazzkaar, PÖFF ja Viljandi pärimusmuusika festival. Need on üritused, mis läbi aastate toovad meile au ja kuulsust ka väljaspool Eestit. Kui suur peaks olema toetus? See on kogu aeg kasvanud, aga siin on jälle küsimus, millal on lõpuks küll.

Kogu see valdkond ja probleemistik on vikerkaarevärviline. Seda ei ole võimalik ühe päevaga muuta või ümber kasvatada. Siin tuleb mõistlikult toimetada. Näiteks on võimalik saada lisatoetusraha Euroopast.

Kas muusikavaldkond hakkab olema selle ala professionaali erilise tähelepanu all?

See on ajakirjanike lemmikküsimus. Tegelikult on tihti nii, et kui üks lapsevanematest on õpetaja, on suhtumine oma lapsesse kriitilisem ja nõudlikum kui teistesse.

Nii et värisege, muusikarahvas!

(Naerab.) Seda kindlasti mitte. Linnapeana töötamine on õpetanud vaatama kõiki valdkondi objektiivse pilguga. Tartus ei olnud kultuur sel ajal, kui olin seal linnapea, kindlasti mitte prioriteet. Sillad, torud, koolid, kultuurisündmused pidi kõik olema tasakaalus. Ei taha muidugi väita, et suutsin seda teha ideaalselt, aga ma püüdsin.

Tahan öelda, et ma ei ole muusika suhtes erapoolik.

Mis on esimene suurem või väiksem tegu kultuuriministrina?

Hakkan külastama kõiki maakondi, kui nimetada tegu, mida saab kohe korda saata.

Paljud asjad on protsessid, mis on alanud ja mida tuleb jätkata. Oluline on 2008. aasta eelarve. Et paremini koostada eelarvet, peab omama informatsiooni. Aga informatsiooni saab maakondi külastades. Oluline on saada ülevaade. Ja mitte ainult objektidest, vaid ka inimestest. Oluline on nendega kohtuda ja kuulata, mida nad räägivad, kuidas neile seal kohapeal see elukene paistab.

Tähtis on mõista, et kogu kultuur ei ole pealinnas, väga palju on ka väljaspool seda.

Laine Jänes

• Sündinud 30. juulil 1964
• Reformierakonna liige alates 2002. aastast, Reformierakonna Tartu piirkonna esimees
• Perekonnaseis: abielus, peres kaks tütart
• Haridus:

2005 astus Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo osakonna doktorantuuri.

Sai 1996 Eesti Muusikaakadeemias magistrikraadi,

lõpetas 1989 Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhi ja muusikaõpetajana,

1983 lõpetas Tartus H. Elleri nimelise muusikakooli koorijuhina.
• Töökohad:

2004 Tartu linnapea,

2003–2004 Tartu abilinnapea,1998–2002 Tartu Vanemuise kontserdimaja direktor,

1997–1999 Eesti Muusikaakadeemia Tartu filiaali juhataja,

1994–1994 Tartu Õpetajate Seminari õppejõud,

1995–1998 Tartu linnavalitsuse kultuuriteenistuse peaspetsialist,

1985–1998 H. Elleri nimelise Tartu muusikakooli kooriliteratuuri õpetaja.

Allikas: internet

————————————————–

Arvamus

Raivo Palmaru, endine kultuuriminister:

Soovin Laine Jänesele siiralt edu uuel ametipostil. Kultuuriministri töö ei ole kerge, see nõuab head närvi.

Aga loodan, et kõik, mida Laine Jänes sellel ametikohal teha tahab, läheb tal ka korda.

Postimees 11.04.2007
Immo Mihkelson