KUMU – sisustuses on esikohal lihtsus, inimsõbralikkus ja põhjamaine stiil
Brigitta Davidjants
Weizenbergi tänavalt lähenedes meenutab Eesti Kunstimuuseumi (KUMU) hoone laevanina, mis ilmselt suvel Kadrioru rohelusest väljagi ei paista. KUMU ehitusega on lõpule jõutud, hoones käib veel seinapindade viimistlemine ja põrandate panek.
Peaarhitekti Pekka Vapaavuori sõnul on keeruline nimetada, millest on KUMU projekteerimisel eeskuju võetud.
Taustaainest on palju. Esimese hooga nimetab ta New Yorgi Guugenheimi muuseumi ja Kopenhaageni Lousianat. Rohkem leiab ta sarnasusi Helsingi kaasaegse kunsti muuseumiga Kiasma, näiteks valgussüsteemis. KUMU-s peaks olema ühendatud nii loovus kui ka funktsionaalsus. Vapaavuori sõnul on just viimane äärmiselt tähtis: “Peab tegema funktsionaalse muuseumi ja samal ajal püüdma olla võimalikult loov. Ja funktsionaalsust on tarvis töö käigus pidevalt meeles hoida.”
Tõepoolest, ei tasu unustada muuseumi peamisi tegevusalasid, sest lisaks näitusetegevusele on muuseumi üks peamine funktsioon ka kogude säilitamine. Muuseumis peaks leiduma ruumi pedagoogiliseks ja eri kunstiliike (näiteks filmi, muusikat, performance’it jms) hõlmavaks tegevuseks ning muidugi leiavad oma koha restauraatorid, kunstiteadlased jt.
KUMU sisearhitekt Pille Lausmäe ei kipu kunstihoonele vasteid otsima. Ta tunnistab ühiseid jooni Kiasmaga, kuid kokkuvõttes on KUMU tunduvalt mastaapsem ja suurem: “Seetõttu ei saagi neid väga võrrelda. Pealegi on Kiasma siiski moodsa kunsti keskus, KUMU aga täiesti omaette nähtus,” arvab Lausmäe.
Kavandid ammu valmis
Nüüdseks on teada, milline tuleb kunstitempli sisustus. “Tegelikult olid mööblikavandid juba kaks-kolm aastat tagasi valmis. Loodame, et trendid pole eriti muutunud,” tunnistab sisearhitekt Pille Lausmäe.
Disainimisel võeti suund ajatusele ja lihtsusele ning tulemuseks peaks olema põhjamaise iseloomuga kasepuust mööbel. Suurema osa sellest valmistab disaini- ja tootmisfirma Standard.
Uues hoones võib kohata kolme liiki mööblit. Neist esimene, n-ö esinduslik mööbel, asub üldkasutatavates ruumides, nagu kohvikud, konverentsiruumid jms. Teise ja suurima rühma moodustavad maalide, skulptuuride hoidmiseks vajalikud laotarvikud. Kõige rohkem lähtub konkreetsest kasutusvajadusest restaureerimistöökodade mööbel.
Muuseumi sisustus on loodud erijooniste järgi, sest maja on erilise kujuga: päris nelinurkseid ruume seal ei leidugi. Muuseas, ka sisekujundus sündis terviku nimel tihedas koostöös peaarhitektiga. Ja loomulikult on arvesse võetud muuseumi personali soovid.
Hoone põrandad kaetakse loodusliku parketiga. KUMU Ehituse Sihtasutuse juhatuse esimehe Voldemar Prometi sõnul plaaniti algul plastpõrandat, kuid see ei haakunud kunstimuuseumi olemusega.
Promet rõhutab, et asutus peab olema inimsõbralik ja mis peamine – lastesõbralik: “Mul on meeles, kuidas Londoni kunstimuuseumis oli tore vaadata lapsi. Nad istusid hardalt põrandal maali ees ja kunstiteadlane seletas maali lahti. Nii et loodame, et KUMU on ka lastele suunatud ja annab üldse hea emotsiooni.”
KUMU saamislugu
12. november 1991
•• Eesti Vabariigi ülemnõukogu võtab vastu otsuse uue kunstimuuseumi ehitamiseks.
15. september 1993
•• kuulutatakse välja arhitektuurivõistlus hoone projektile.
1. aprillil 1994
•• kinnitatakse parimaks kavandiks Soome arhitekti Pekka Vapaavuori projekt “Circulos”
1995. aastal
•• esitatakse riigikogule eelnõu Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Muusikaakadeemia ja Eesti Rahva Muuseumi finantseerimiseks
5. novembril 1996
•• Riigikogu otsus ehituse alustamiseks aastal 1999
12. veebruar 1999
•• sõlmitakse leping Eesti Kunstimuuseumi ja Vapaavuori vahel, mis käivitab praktilised tegevused hoone valmimiseks.
2000. aastal
•• vaieldakse kaitseministeeriumiga tulevasele muuseumile plaanitud krundi kättesaamiseks.
2001. aastal
•• saab valmis eskiisprojekt, kuid ehitusraha riigilt ei saada.
10. juuli 2001
•• luuakse Kunstimuuseumi ehituse sihtasutus, kuulutatakse välja avalik riigihange ehituse teostamiseks.
13. märts 2002
•• riigikogu võtab vastu uue hasartmänguseaduse, mis on otseselt seotud Kunstimuuseumi finantseerimisega maksude laekumise arvelt.
9. oktoober 2002
•• avatakse ehitus pidulikult
2003. aastal
•• segadused riigihankega, lõpuks saab ehitusõiguse Merko Ehitus
2005. aastal
•• ehitustööd lõppenud, tegeldakse siseviimistluse ja mööblihangetega.