KUMU valmis vaimustuse, valu ja vaevaga

  
 
 
KUMU valmis vaimustuse, valu ja vaevaga. Postimees 31.12.2005

Tervet artiklit loe: Postimees 31.12.2005
Tiit Tuumalu

Eesti kunstimuuseumi uue hoone ehk KUMU ehitamisel murti kõvasti piike, aga tulemus on monumentaalne.

Viie aasta eest kutsus toonane kunstiakadeemia rektor Ando Keskküla kõiki kunstist hoolivaid inimesi üles lõpetama avalikke esinemisi üleskutsega: «Eesti kunstimuuseum tuleb ehitada!»
 
Oli ka põhjust. KUMU arhitektuurivõistlus oli juba 1994. aastal lõppenud soomlase Pekka Vapaavuori võiduga, ka riigikogu oli ühehäälselt otsustanud, et ehitus peab algama 1999. aastal – ent mida polnud, oli muuseum.

Veendumus aitas

Juba mitmendat aastat järjest oli riigieelarve jätnud muuseumile tühjad pihud, üha valjemalt kõlasid hääled, mis seadsid kahtluse alla muuseumi ehitamise mõttekuse Kadriorgu ja tegid ettepaneku püstitada see hoopis südalinna, Sakala keskuse kõrvale.

I-le pani täpi tuntud ärimees ja avaliku elu tegelane Tõnis Palts, kes kuulutas bravuurikalt: «Kallid kunstimuuseumi sõbrad! Ärge matke maksumaksjate, sinu, minu ja meie naabrimehe raha betooni. See on kahe sajandi vanune arusaam. Meie aeg on dünaamiline ja moodne internetiajastu, kus noored hangivad oma emotsioonid hoopis muul, kiiremal ja intensiivsemal teel kui Lasnamäe veerul keskpärast eesti kunsti vahtimas käies.»

Kunstimuuseumi direktor Marika Valk on tagantjärele meenutanud, et kui toona poleks sihti silme ees olnud, veendumust, et tehakse õiget asja, mille tegelik väärtus selgub alles aastate järel, oleks asi katki jäänud.

Kokku kulus hetkeni, mil kopp 2002. aastal lõpuks Lasnamäe paeklinti löödi, terve igavik – 11 aastat. Ainuüksi ehitusaja jooksul jõudis Eestis vahetuda neli kultuuriministrit: Signe Kivi, Margus Allikmaa, Urmas Paet ja Raivo Palmaru.

Esimene spetsiaalselt kunsti eksponeerimise tarbeks ehitatud hoone Eesti ajaloos läks maksma ligemale 700 miljonit krooni, umbes sama palju, kui maksab moodne hävituslennuk.