Kunstiakadeemiat Patarei vanglasse ei tule
Andris Feldmanis
Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul osutub endise Patarei vangla hoone kunstiakadeemiana restaureerimine ja ülalpidamine liiga kulukaks ning edaspidi seda ühe võimaliku variandina ei arvestata.
Eile avaldatud riigikontrolli kunstiakadeemia audit nõudis muuhulgas vastust küsimusele, kas haridus- ja teadusministeerium jätkab plaaniga viia kunstiakadeemia Patarei merekindlusesse. Praeguseks on sellesuunalisele tegevusele kulutatud üle miljoni krooni.
Lähitulevikus ebareaalne
“… endise Patarei merekindluse renoveerimine eeskätt riigieelarveliste vahenditega on kunsti- akadeemia lähitulevikus ebareaalne,” seisab haridusministeeriumi vastuses.
“Haridus- ja teadusministeerium toimetab koostöös teiste asjaomaste asutustega jätkuvalt Eesti kunstiakadeemia kinnisvaraarenduse suunal, kuid kaalutavad variandid ei sisalda endist Patarei merekindlust,” kommenteeris teemat ministeeriumi teaduse- ja kõrghariduse osakonna juhataja Jaan Kõrgesaar.
Kunstiakadeemia praeguse rektori Signe Kivi sõnul nad ühtegi ametlikku kirjalikku teadet sellise otsuse kohta pole veel saanud. “Olen selles osas suulisi arvamusi kuulnud,” möönis Kivi, lisades, et tänase seisuga pole akadeemia Patareid ühe variandina maha kandnud.
Auditis süüdistab riigikontroll kunstiakadeemiat ka selles, et seni Patarei-suunalisele tööle kulutatud 1,2 mln krooni pole kasutatud sihtotstarbeliselt ning nende tööde tulemust on raske või võimatu kontrollida. Põhi- osa ehk ligi miljon krooni läks projektijuhtide ja ajutiste lepinguliste töötajate töötasudeks, lähetuskuludeks, konsultatsioonitasudeks, side- ja transpordikuludeks, ruumide rendiks ja advokaatidele.
Kunstiakadeemia rektor selle väitega ei nõustu. “Mina olen oma vastulause välja öelnud,” ütles ta. “Mulle teeb rõõmu, et haridusministeerium on oma küllalt napis kommentaaris öelnud, et kuna meie olemasolev õpikeskkond on olnud füüsiliselt halvas seisukorras, ei ole need rahasummad põhimõtteliselt raisku läinud.”
Sügisel alustatakse uuesti kunstiakadeemia nõukogus arutlust kooli võimaliku uue asukoha üle. “Kohtadest me täna ei räägi, aga räägiks kolmest võimalusest,” ütles Kivi.
Esimeseks variandiks on olemasoleva Tartu mnt 1/3 hoone renoveerimine ning laiendamine ja uue hoone ehitamine. Teise variandina tuleb kõne alla mõni kultuuriväärtuslik hoone Tallinnas. Sinna kategooriasse kuuluvad Patarei merekindlus ja näiteks Seevaldi piirkond. Kolmandaks variandiks on uus krunt ja uus hoone, mis asuks kesklinna piirkonnas.
Patarei merekindlus on plaanis aga lähiajal rahvale avada. “Tegelikult on plaanis ajutiselt rahvale avada, kas või turistidele vaatamiseks,” ütles AS-i Riigi Kinnisvara arendusosakonna projektijuht Ülari Niinemägi. “Praegu käivad läbirääkimised võimalike operaatoritega, kes seda haldama hakkavad.” Kaugemat tulevikku ta kommenteerida ei osanud.
Audit võib tuua uusi süüdistusi
•• Ando Keskküla tegevus kunstiakadeemia rektorina pakub politseile riigikontrolli auditi materjalide tõttu märksa laialdasemat huvi kui tema arvatavad seadusrikkumised krediitkaarditehingutega.
•• Põhja ringkonnaprokuröri Kristel Eliste sõnul alustas politsei Keskküla suhtes kriminaalasja küll vaid krediitikaardi kasutamise seaduslikkuse uurimiseks, kuid hiljem riigikontrollilt laekunud andmed erinevate kahtlust äratanud tehingute kohta on uurimise mõõtmeid avardanud.
•• Riigikontrolli kolmapäeval avaldatud 52-leheküljeline raport kritiseerib, et akadeemial jäid Tallinna kesklinnas hoonestusõiguse seadmisel saamata suured rahasummad. Leiti ka, et kooli rendipoliitika ei olnud efektiivne ning rektori korraldusel maksti töölepingute alusel sadu tuhandeid kroone isikutele, kelle tööd akadeemia hüvanguks on raske või võimatu kontrollida.
•• Riigikontroll toob muu hulgas välja, et kunstiakadeemia oli oma sihtasutuselt G9 ehk sisuliselt iseendalt üürinud 205 ruutmeetrit pinda.
•• Keskkriminaalpolitsei käivitas Keskküla tegevuse uurimiseks kriminaalasja tänavu veebruaris, kui ajakirjanduses ilmusid viited endise rektori kahtlastele krediitkaarditehingutele.
•• Keskküla arvatavad kuritarvitused kunstiülikooli krediitkaardi kasutamisel tulid päevavalgele mullu novembris, kui nädalaleht Eesti Ekspress kirjutas, et ülikooli maksevahendiga tasuti 2002. aasta augustis Tallinnas Kakumäel tegutsenud lõbumaja seitse arvet.
•• Krediitkaardiskandaali puhkedes astus Keskküla omal soovil kunstiakadeemia rektori ametikohalt tagasi. Allikas: BNS