Kunstiülikool asendab Patarei vanglaaura kloostriauraga

Keskküla sõnul peaks ülikool saama kas hoonestusõiguse või looma koos Riigi Kinnisvara AS-iga uue ettevõtte, milles mõlemal oleks osalus. Kui see läbi ei lähe, jääb ülikool rektori hinnangul vaeslapse ossa. “Siis jäämegi eluaeg maksma suhteliselt kõrget renti. Riigi Kinnisvara AS on ju eraõiguslik ettevõte ega saa töötada ilma kasumita,” märkis Keskküla.

Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimehe Enn Teimanni sõnul ei ole Patarei omandisuhe tema otsustada. “Omanik on valitsus ja valitsus on maja oma korraldusega meile kinnistanud,” ütles Teimann. “Ega ma muud ei oska öelda, kui pole maja – pole meest,” muigas Teimann.

Teimanni sõnul saatis ta möödunud nädala lõpus Kunstiakadeemiale lepingu ettepaneku, mis määrab selle, mis tingimustel ülikool endise vangla endale rendile saab. “Meil puudub absoluutselt põhjus midagi muud teha,” nentis Teimann.

Keskküla loodab vangla aurat muuta
Valitsuse otsus tugineb rahandus- ja majandusministeeriumi ühisele eeltööle. Rahandusminister Taavi Veskimägi sõnul on hoone andmine Kunstiakadeemiale veel arutuse all. “Tuleb üleandmine kuluefektiivsuse suhtes üle vaadata – kas Patarei on neile sobiv koht või pärsib see pigem nende arengut,” ütles Veskimägi.

Keskküla sõnul on Patarei ülikooliks sobilik, sest seal on nelja tüüpi ruume. Atraktiivseimad on piki mereranna kaart asetsevad sajaruutmeetrised võlvitud lagedega ruumid, kus mõlemal pool, nii hoovi kui mere pool on aknad. Ruumid sobivad Keskküla hinnangul loenguteks.

Külgtiibades asetsevad puitlagedega 50-ruutmeetrised ruumid on pikemad ja kitsamad, sinna plaanib Keskküla töökodasid. “Seal saab lagede kõrgusega mängida, näiteks teha läbi kahe korruse,” märkis Keskküla.

Hooneplokkide vahel asetsevasse siseõue, kus oli vangide jalutamiskoht, saaks Keskküla sõnul teha aatriumi, kus on galeriid, raamatukogu, kino ja muu avalik ala.
“Tekib omaette kinnine, ilus akadeemiline miljöö, mis hakkaks oma kaitstud siseõuega sarnanema pigem kloostri kui vanglaga,” ütles Keskküla. “Kunst tegelebki halva aura heaks muutmisega,” lisas ta.

Palju vaidlusi on tekitanud ka Patarei renoveerimise hind – eksperdid on pakkunud vahemikku 100–300 miljonit krooni. Teimanni sõnul räägivad sajast miljonist need, kes püüavad teisi tüssata. “Õige hind jääb ikka kusagile 300 miljoni kanti. Küproki ja saviga saab muidugi odavamalt, kuid tegu on muinsuskaitsealuse kompleksiga ja pole mõtet endale illusioone luua,” ütles Teimann. Ta kinnitas, et kompleks renoveeritakse vastavalt Kunstiakadeemia tingimustele ja soovidele, kuid renoveerimise hind jääb enam-vähem samaks, ükskõik kes sinna ka ei koliks.

Patarei kulutab kümme miljonit aastas
“Mina panen selle 300 miljoni väite kahtluse alla. Firenze vangla ehitatakse ümber korteriteks ja seal kulub 18 000 krooni ruutmeetri peale, kusjuures igas toas on vannituba jne, meil seda ju pole,” ütles Keskküla. Soomes läks Keskküla andmeil vangla hotelliks ümberehitamine maksma 10 000 – 13 000 krooni ruutmeeter. Patareis on 17 000 ruutmeetrit, kui kõik ruumid sisse arvestada, kuluks renoveerimiseks seega 170–220 miljonit krooni.

Teimanni sõnul on hoopis olulisem teha selgeks, kust võetakse raha maja ülalpidamiseks. “Selleks, et seal oleks ilus, soe ja valge, kulub 40–45 krooni ruutmeetri eest ehk umbes kümme miljonit krooni aastas,” arvestas Teimann. Ta lisas, et kui ülikool tahab omanik olla, tuleb tal igal juhul katta need kulud ning lisaks veel investeeringud ja amortisatsioon kaks protsenti aastas.

Raha renoveerimiseks on olemas. “Need, kes väidavad, et raha pole, eksivad. Raha on pankades olemas ja kättesaadav,” märkis Teimann. Samuti on võimalik taotleda fondide toetust. Praegu asub Patareis vanglate haigla, millele tuleb leida uus asukoht. “Enne aastat ei toimu seal midagi,” kinnitas ta.