Laagris asuvatest maa-alustest käikudest võiks saada turistilõks

Eesti Päevaleht: 6.02.2006
Askur Alas

Laagris Pärnu maantee ääres asuvatest mitme kilomeetri pikkustest militaarotstarbel rajatud käikudest võiks vabalt saada turismiatraktsioon.

Võtame fotograaf Raunoga Nõmmelt auto peale sõjaajaloolase Mati Õuna, kes juba enne meid hoiatas – säärikud jalga, kulunud riided selga ja taskulambid kaasa. Varustus on meil olemas, kuigi säärikute asemel saapad.

Õun on Laagris asuvaid käike pikalt uurinud ja seal korduvalt käinud – nagu ka portaali militaar.net aktivistid, kes sel teemal internetis mõtteid vahetavad.
Alal liikudes tuleb olla väga ettevaatlik – siin-seal välja peal võib kõrge rohu sees peituda auk, mis garanteerib kukkumise mitme meetri kõrguselt. Sama oht valitseb ka pimedates käikudes.

Kunagise koerte varjupaiga läheduses asub kaht tüüpi maa-aluseid rajatisi – Esimese ilmasõja eelseid ja nõukogudeaegseid.


Sõjaajaloolane Mati Õun näitab käikudes alt üles kasvavaid jääpurikaid.
Foto: Rauno Volmar 
 
Viis korrust maa alla

1913.–1917. aastani rajatud, umbes kolme kilomeetri pikkune käikude süsteem oli Peeter Suure nimelise merekindlustuse osa. Laagris säilinud tunnelite kogupikkus on umbes kolm kilomeetrit. Omavahel ühendatud punkreid on süsteemis kuus, igaüks neist võis mahutada 120 meest.

Uuem osa süsteemist on nõukogude ajast pärinev kuuldavasti viie maa-aluse korrusega, arvatavalt poolest tuhandest ruumist koosnev õhuseirekeskus. Oma silmaga meil alumisi korruseid siiski näha ei õnnestu – need on lihtsalt vee all.

Nõukogude ajal üheks võimsamaks tugipunktiks tehtud tunnelite ja ruumide süsteem kujutab endast tervet sõjaväeosa, mereväeside ja õhukaitse komandopunkti tarvis rajatud maa-alust linnakut.

Kompleksi huvitavaim ruum on läbi mitme korruse ulatuv õhuseirekeskuse peastaap. Võib vaid ette kujutada, kuidas siin kunagi olid kõik kohad kõiksugu radareid ja monitore täis, saalitaolise ruumi seinal rippus tohutu Nõukogude Liidu kaart, lambikesed küljes vilkumas, inimesed sebimas, telefonid helisemas…

“Omal ajal, kui Nõukogude sõjavägi siit ära läks, otsustati, et Eesti sõjavägi seda kompleksi ei vaja, sest selle taastamine läheks liiga kalliks, ja nüüd ongi see sööti jäänud,” nentis Õun.

Nahkhiirte talvituskoht

•• Laagri ehk Vana-Pääsküla vanemad käigud on nahkhiirte oluline talvituskoht ning sellistena ka kaitse all.
•• Nahkhiirte uurija Lauri Lutsari sõnul ei välista see siiski käikude turismiobjektiks muutmist.
•• “Aga peaks olema selline institutsioon, kes tegelebki külastajatega, kes tahavad koobastes käia.” Lisaks sellele tuleks Lutsari sõnul panna välja hoiatussildid, avade ette trellid, lukustus ja elektrooniline valve.
•• Kaitse-eeskirjade kohaselt ei tohiks Laagri käikudes oktoobrist aprillini üldse liikuda. Kui nahkhiired talvel üles äratada, jäävad nad putukate puudumisel nälga ja hukkuvad.
•• Veelgi suuremaks probleemiks pidas Lutsar ümbruskonnas lahti läinud ehitustegevust.