Lahkunud on arhitekt Hain Toss

Teatame kurbusega, et 30. augustil 2015 lahkus meie seast Eesti Arhitektide Liidu kauaaegne liige Hain Toss (sünd 27. mail. 1939).

Arhitekt Hain Toss sündis 27. mail 1939 Tallinnas. Pärast Viljandi 2. Keskkooli lõpetamist 1957. aastal astus ta Tallinna Polütehnilisse Instituuti ehitusteaduskonna tööstus- ja tsiviilehituse erialale,  kust kahe aasta pärast läks üle Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) arhitektuuriteaduskonna 2. kursusele. Arhitekti diplom taskus, suunati Toss 1964 aastal Kohtla-Järve linna ehituse ja arhitektuuri osakonda, kus alates 1966. aastast teenis leiba peaarhitektina.  

Aastatel 1971–78 oli Hain Toss ametis Ehituskomitee linnade ja maa-asulate planeerimise osakonna peaspetsialistina ja 1978. aastast Riikliku Uurimis- ja Projekteerimisinstituudi Eesti Ehitusmälestised peaarhitektina. Aastal 1993 asus tööle Riigi Muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektorina, kus töötas pensionile jäämiseni 2009 aastal. Ta oli arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu liige ja lõi selle töös kaasa veel ka pensionil olles. Hain Toss andis oma panuse ka tudengite õpetamisele ERKI linnaplaneerimise õppejõuna. Aastast 1993 oli ta rahvusvahelise muinsuskaitse nõukogu (ICOMOS) liige. Eesti Arhitektide Liitu on ta kuulunud 1967. saati, kus 1994–97 oli liidu esimees.

Arhitektuurialaselt on tema töölaual valminud mitmed eramu- ja suvilaprojektid, samuti elamute rekonstrueerimisprojektid (näiteks Kohtu t 5, Tallinnas). Suuremateks objektideks on Vasknarva ja Tammiku puhkebaasid (1988). 1992-93 valmis koos Eva Laarmanni ja Jevgeni Kaljundiga Narva raekoja ümbruse ja Rüütli t regenereerimise ettepanek (mis jäi ettepanekuks) ennistada Raekoja väljaku arhitektuuriansambel, kuid enamikel juhtudel pooldas arhitektist muinsuskaitsja just uuenduslikke lahendusi. Kui sageli on muinsuskaitsja olnud arhitektile pinnuks silmas, siis Toss olles muinsuskaitja ja arhitekt ühes isikus suutis üleskerkinud küsimused ja vaidlused lahendada diplomaatiliselt.

Hain Toss oli väga hea juht ja organisaator ning osav läbirääkija. Tema kui värvika isiku kohta liigub mitmeid legende. Üks neist räägib, et Toss olevat teiste juhitud koosolekutel alatasa magama jäänud, aga kui tema poole pöörduti, teadis ta täpselt, millest jutt käis. Hain Toss on andnud pressile arvukalt intervjuusid ning ise kirjutanud kommentaare ja artikleid. Tema sulest on ilmunud „Eesti Ehitismälestised“ 1990. Paljulugenud ja mälumänguri teadmistega, hea anektoodivestjana ning vaimuka inimesena oli Toss alati seltskonda teretulnud persoon. Seltskond oli ka Hainile vajalik – KuKu klubi oli talle vaat et teine kodu. Hain Toss oli tore isa oma tütrele ja hea vanaisa tütrepojale. 

Leiname ja mälestame Hain Tossi ning avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

 Hüvastijätmine toimub 12. septembril kell 13 Tallinna kremaatooriumi väikeses kabelis.