Lahkunud on arhitekt Hugo Sepp

Teatame kurbusega, et 10. mail 2014 lahkus meie seast Eesti Arhitektide Liidu kauaaegne liige Hugo Sepp (sünd 22. 12. 1923).

Hugo Sepp sai erihariduse Türi Aianduskeskkoolis, pärast seda astus Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti aia- ja pargikujunduse erialale (1944). Omandanud diplomi 1950ndal, suunati Sepp tööle Eesti Projekti, kus töötas arhitektina ja projekti peaarhitektina aastani 1985. Lisaks sellele oli ta Kuressaare ehitustehnikumi õppejõud 1950-52. Ehkki vanuse tõttu oleks ta pärast Eesti Projektist lahkumist võinud pensionile jääda, jätkas Sepp oma loomingulist karjääri, tehes tööd projektbüroodele Epikoop ja T-Projekt.

1995. aastal otsustas ta abikaasaga asuda elama oma sünnikodu lähedale Kohilasse. 1996. aastal vabanes Kohila alevi arhitekti ametikoht, mida pakuti Hugo Sepale. Seda leiba teenis ta aastani 2003. Edasi töötas Sepp FIE-na, oma viimase detailplaneeringu koostas aastal 2008.

Hugo sepp on juhtinud Türi (1956), Tapa (1958), Kilingi-Nõmme (1960), Otepää (1965), Jõgeva (1966), Kuressaare (1970, koos Irina Rauaga), Pärnu (1974), Saue (1975) ja Kohila asula generaalplaani koostamist. Osalenud Tallinna generaalplaani koostamises (1963-71, koos Mart Pordi, Dmitri Brunsi, Harald Armani ja Lorenz Haljakuga).

Hugo Sepp kuulus autorite kollektiivi, kes koostasid Lasnamäe generaalplaani (1970-76). Planeerimisprojekti koostamisele eelnes üleliiduline konkurss, kus esikohale tulid Eesti Projekti kollektiivid. I preemia said arhitektid Hugo Sepp, Voldemar Herkel ja insener René Palis, II preemia  – arhitektid Mart Port, Malle Meelak ja Hain Karu. Esikohtade võitjatest moodustatigi autorite kollektiiv.

Hugo Sepa portfoolios on arvukalt planeeringuid, muu hulgas Tallinna Lauluväljaku (1958), Pärnu kuurordipiirkonna (1965), Tallinna puhkepiirkonna (1970), Võrtsjärve ümbruse (1970) ning Otepää-Pühajärve (1957) planeeringud.

Hugo Sepp võttis innukalt osa arhitektuurivõistlustest ja saavutas auhinnalisi kohti: Tallinna Mustamäe (1957, koos Erika Nõvaga, ost),  Tartu Variku elamurajoon (1962, koos Mart Pordiga, I ja III auhind), Tallinna Maarjamäe mälestusansambli planeering (1965, koos Toivo Kallasega, I auhind) ja Rahvusraamatukogu park (1987, ost).

Ta on kujundanud üle 50 eraaia. Avaldanud ajalehes Sirp ja Vasar ning ajakirjas Kunst ja Kodu aiandusalaseid artikleid. 

Vaatamata raskele haigusele andis ta elupäevade lõpuni erialast nõu nii kolleegidele kui tuttavatele. Süvenes igasse probleemi põhjalikult, kaaludes läbi kõik võimalused parima lahenduse leidmiseks, mistõttu tema nõuanded olid alati usaldusväärsed. Kolleegina oli Hugo Sepp igati muhe mees, kes oskas iga tüli naljaks keerata. Nagu paljudele arhitektidele omane, polnud ka talle arhitektiamet mitte töö vaid elustiil.   

Leiname ja mälestame Hugo Seppa  ning avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Hugo Sepa ärasaatmine toimub laupäeval, 17. mail kell 13.00 Metsakalmistul.