Lahkunud on arhitekt Jüri Renter

6. juulil lahkus meie seast mitmekülgne kolleeg, arhitekt Jüri Renter (13.03.1952).

Arhitekt Jüri Renteri tegevuse pärusmaaks oli ajalooliste hoonete ning arhitektuurimälestiste restaureerimine. Pärast kunstiinstituudi lõpetamist (1975) asus ta tööle Vabariiklikku Restaureerimisvalitsusse ja alates 1979. aastast Kultuurimälestiste RPI-sse, kus tema juhtimisel rekonstrueeriti hulk vanu hooneid. Nõukogude ajal võttis Jüri aktiivselt osa arhitektuurivõistlustest ning koos Ignar Fjuki, Enn Laansoo ja Kullervo Kliimandiga saavutas auhinnalisi kohti. Ka osales ta noorte arhitektide konkurssidel, mis korraldati Eesti, Leedu ja Läti restaureerimisinstituutide poolt. 1989. asutas ta projektbüroo R. Projekt (kaasasutajad Raul Vaiksoo ja Rain Potisepp) ning töötas ka OÜ-s Stenhus. Alates 1997 oli ta FIE Jüri Renteri Arhitektuuribüroos Kuus.

Jüri Renter on projekteerinud hulgaliselt eriilmelisi eramuid, mis on lähtunud mitmesugustest arhitektuurisuundumustest, muu hulgas neofunktsionalismist kui ka traditsionalismist modernistlikus võtmes.

Jüri Renteri loominguportfellis on palju laialt tuntud hoonete projekte. Vast tema kõige tähtsamaks tööks on Maarjamäe Orlovi-Davõdovi lossi rekonstrueerimine-restaureerimine ajaloomuuseumile Pirita teel (1988). Suure osa tema töödest moodustavad toitlustusasutustega hooned. Näiteks restaureeris-rekonstrueeris ta linnamüüri Hellemanni torni kinomaja baariks (1986–87), pubi Hell Hunt Pikal tänaval (1994), restorani Kalle Kusta ja Viru t 21 hoone (1996), restorani Kapten Tenkeš ja kahekorruselise juurdeehitise Pärnu mnt 30 hoovi (osaliselt ehitatud 1997), Kalamaja hoone, kus asub kohvik Boheem (2009).

Ta oli Tallinna kesklinna detailplaneeringu, vanalinna osa kaasautor (koos Teddy Böcleri, Mai Lumiste, Tiina Linna, Illar Kannelmäega, 1981)

Tema töölaualt tuli restaureeringu-rekonstrueeringu projektid elamutele Toomkooli 21 (1990), Toom-Rüütli 7 (1997), Munga 6 (2001), P. Süda 15 (2000) ja F. R. Faehlmanni 43/45 (2009). Uusehitistest on olulisemaks hooneks EELK diakooniakeskus (1995) Tehnika t 115.

Tema viimaseks suureks saavutuseks oli hoonekompleksi Müürivahe 14/16, Suur-Karja 18, Vabaduse väljak 2 ja 4 fassaadi restaureerimise projekt. Selles tohutus hoonemassiivis asuvad toitlustuskohad Reval Cafe, sümbolväärtusega Valli baar, Vana Villemi kõrtsid ja ülemistel korrustel korterid. Lisaks neile asub Vabaduse väljak 4 Georg Otsa nimeline muusikakool. Restaureerimistööd kestsid üle kolme aasta, aga tulemus on briljantne – kompleksi kõik hooned on eri värvitoonidega, mis omavahel suurepäraselt haakuvad. Projekti järelevalvet teinud kolleeg Urmas Arike kiidab Renteri väga head värvimeelt. Sageli on Renter jaganud värviprojektialast nõu ka oma koostööpartneritele.  

Jüri Renter oli suure kunstiandega mees. Oma esimese kunstihariduse sai ta tollal tuntud Mulla tänava kunstikallakuga koolist, kus sirgus nimekate maalijate põlvkond. Kunstiinstituudi õpingukaaslased meenutavad, et temaga oli vahva joonistamas ja maalimas käia, sest tema pealt oli hea spikerdada. Samuti meenuvad neile tema graafiliselt kaunid ja sisukad konspektid, mida mõni inimene säilitab tänini. Teda mäletatakse kui mõnusat male- ja vestluspartnerit, kellega koos oli huvitav filosofeerida ja arhitektuurist vestelda. Tema koostööpartnerid meenutavad Jüri Renterit kui arhitekti, kes tegi oma töid äärmise põhjalikkusega, kes oli pühendunud arhitekt.

Mälestame oma kauaaegset liiget!

Eesti Arhitektide Liit