Lahkunud on arhitekt Maimu Palm

In Memoriam

Maimu Palm 10. I 1925 – 20. XI 2014

Maimu Palm lõpetas Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi ruumikujunduse eriala 1950. aastal. Pärast instituudi lõpetamist suunati ta tööle Tartu linnavalitsusse peaarhitekt Arnold Matteuse büroosse. Juba järgmisel aastal, kui riigis reorganiseeriti projekteerimisbürood, viidi Palm üle Estonprojekti Tartu filiaali, kus ta töötas arhitektina üle 16 aasta. 1968. aastal asutas ta koos oma mõttekaaslastest kaastöötajatega RPI Eesti Maaehitusprojekti Pärnu osakonna Tartu projektgrupi, mis juba 1970. aastal ühines osakonnaga Pärnus ja millest sai keskne projekteerimisettevõte Pärnumaal. Maimu Palm töötas seal pensionile jäämiseni, kõigepealt vanemarhitektina, hiljem osakonna peaarhitekti kohustes. Pensionipõlves (1983–2005) töötas Palm vabakutselise arhitektina, tehes koostööd AS Pärnu EKE Projekti ja Henri Projektiga. 

Maimu Palm on teinud Otepää, Antsla ja Viljandi kultuurihoonete sisekujundused ning oli Tartu ülikooli kohviku, tehase Võit ja Väimela sovhoostehnikumi sisearhitektuuri ja mööbli autor. Palm koostas arvukalt detailplaneeringuid ja heakorra lahendusi, mis paistsid silma oma maalilisuse ja istutusmaterjali hea tundmise poolest. Koos töökaaslastega RPI Eesti Projekti Tartu osakonnast osaleti edukalt planeerimisalastel arhitektuurikonkurssidel. Maimu Palm on üks kolmest autorist, kelle töölaual valmis Tartu Annelinna algne arenduskava. Selle oluline osa oli madalat ala kuivendava sõudekanali ja külgneva supelranna idee, mis jäi teostamata Sõpruse silla ehituse tõttu. Maimu Palmi Tartu Turu tänava kvartali detailplaneeringut tuuakse arhitektuuriajaloos näiteks kui üht vabaplaneeringuliste lahenduste algust.

Tema 9-korruselise elamu tüüplahendus on realiseeritud Narvas, veetorn-elamu aga valminud Võrus, Viljandis ja Haapsalus. Elamukvartalite planeeringud teostusid peale Tartu linna ka Kohtla-Järvel, Ahtmes, Jõgeval, Viljandis, Pärnus, Kärdlas. Peipsi äärde Alajõele ja Rannapungerjale on ta projekteerinud Kohtla-Järve asutuste suvilaid.

Nii Tartus kui hiljem RPI Eesti Maaehitusprojekti Pärnu osakonnas valmisid Alatskivi, Iisaku, Palamuse, Audru, Tilsi, Ruhnu, Tõstamaa koolihoonete ja lasteaedade ning Paide, Kehra, Tilsi ühiselamute projektid. Tema projekteeritud Tartu ülikooli füüsikakorpus märgiti ära aasta parima administratiivhoonena.

Kui Vene Föderatsioonis asuti eelisarendama nn mittemustmullavööndit, telliti Kostroma oblasti Volžski näidisasula projektlahendused Eestist kui toonase nõukogude maa-arhitektuuri lipulaevalt. Projekteerimistööd teostati maaehitusprojekti Pärnu osakonnas, kus Maimu Palm koostas planeeringu  ning korruselamute ja kaubandus-ühiskondliku keskuse projektid.

Maimu Palm on projekteerinud 69 individuaalelamut ja suvilat. Muu hulgas on tema projekteeritud Arnold Rüütli eramu Tartus. Ta on ka näitleja Leopold Hanseni majamuuseumi hoone autor Elvas.

Maimu Palmist jääb mälestus kui põhimõttekindlast ja töökast arhitektist, kes sihikindlalt võitles linnaarenduste ja planeeringute oluliste ideede eest.

Valitud töid: Võru linna keskosa hoonestusprojekt ja veetornelamu (1961–1963); Tartu keskosa detailplaneering (1966); Tilsi lastekodu, Kehra keskkooli ja Paide keskkooli ühiselamud (1970); Tilsi asula hoonestamisprojekt (1973); Tilsi 8-klassiline kool (1978); Palamuse keskkool (1976); Kärdla linna generaalplaani korrektuur (1973); Kärdla Heltermaa mnt elamukvartali detailplaneering ja hoonestusprojekt (1975–1985); Mustla linna generaalplaan (1971); EPT Viljandi Tootmiskoondise Ramsi elamugrupp ja lastepäevakodu (1977–1980); TÜ füüsikahoone auditooriumide korpus (1982); Kostroma oblasti Volžski asula detailplaneeringu korrektuur ja elamugruppide tööjoonised (1979–1982); Volžski asula kaubanduskeskus (1984); Viljandi Metsakombinaadi elamukvartal (1982).

Leiname ja mälestame Maimu Palmi ning avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Eesti Arhitektide Liit