Lahkunud on arhitekt Vivian Lukk

Lahkunud on arhitekt Vivian Lukk (24.03.1923-11.02.2018)

Vivian Lukk suundus pärast Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetamist (1951) tööle Eesti Projekti ja töötas seal kuni pensionile jäämiseni (1978). Lukk oli üheks tööstusliku ehitusviisi esindajaks. Tema olulisemaid töid on Tallinna Kaubamaja kolmekorruseline juurdeehitis (1972), mis paikneb Laikmaa ja Kaubamaja tn vahel, erineb vanemast osast, ent on liidetud sellega üheks funktsionaalseks tervikuks. Kaubamaja tn poolse hooneosa II korrus toetub postidele, nii moodustub kaetud käik sissepääsu ja vitriinakende ees. Laikmaa tn pool on kõnnitee laiune varikatus. Hoone viimistluseks on dolomiit, klaas ja vähesel määral alumiiniumi.

Teine tema tähtsaim hoone on Mustamäe VIII mikrorajooni keskus Sütiste tn 28-32 (1970-72, kaasautor Tiiu Argus), mis ehitati järkude kaupa. Arhitektuuriliselt ühtne keskusehoone, kus klaaspinnad vahelduvad punasest fassaaditellisest seinaosadega, tõuseb reljeefist tingituna astmeliselt. Ristkülikukujuline hoone koosneb kolmest järjestikku paiknevast plokist, mida visuaalselt ühendab dekoratiivkarniis. 

Vivian Lukk on teinud linnaplaneerimis- ja hoonestusprojekte (Tallinna Lilleküla I mikrorajooni elamukvartal, ehitatud 1974). Osales eramuvõistlusel, I auhind ridamaja eest (1968).

Valik töid: kortermaja Rävala 7 (1950ndate II pool, koos Harald Armaniga); Narva-Jõesuu suvelaager (1957); hotell Narva (1958); pansionaat Pärnus, Tammsaare pst (1964); Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) Tähtvere hoonestu (1967, kaasautor Agnes Vulp); EPA Mehhaniseerimise teaduskonna õppehoone (1969, kaasautor Agnes Vulp); Ametiühingute maja Tallinnas (1976, kaasautor Henno Sepmann, lammutatud); huvikeskus Kullo, Mustamäe tee 59 (1977); Dvigateli ühiselamu, Kivimurru t (1977).

Eesti Arhitektide Liit mälestab kolleegi ja avaldavab kaastunnet lähedastele.