Lahkus teenekas maastikuarhitekt Vaike Parker

Eesti Arhitektide Liidu teade

Lahkus teenekas maastikuarhitekt Vaike Parker

18. märts 1927 – 8. august 2012

ENSV Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (praegune Eesti Kunstiakadeemia) 1944. aastal avatud aia- ja pargikunsti eriala spetsialiste õpetati kõigest seitse aastat, seejärel kuulutas sotsialism selle ala ebasobivaks ja läänelikuks. Ometi jõuti koolitada terve põlvkond maastikuarhitekte, nende hulgas ka Vaike Parker.

Diplomeeritud maastikuarhitekt Parker suunati tööle Eesti Põllumajandusprojekti. Tema edasine tööelu kulges kunstnikuna Eesti Kunstifondi Tartu osakonnas ning alates 1960. aastate algusest taas Tallinnas Eesti Projektis, kus ta täitis vanemarhitekti ülesandeid. Parkeri juhtida oli muu hulgas Haapsalu, Saue, Põlva ja Tartu üldplaani koostamine.

1970. aastail töötas Vaike Parker Kommunaalprojektis projekti peaarhitektina. Tema tuntuim toonane töö on Estonia teatri ja Viru hotelli vaheline park (1971). Parkeri loodud Tallinna laululava ja Maarjamäe lossi ümbruse Rahvaste Sõpruse pargi projekt (1972–1975) pälvis aga võistlusel I–II auhinna.

Vaike Parkeri viimane töökoht oli Kunstikombinaat ARS, kus ta koostas aastani 1982 haljastusprojekte. Pärast seda tegutses ta vabakutselise haljastusarhitektina.

Parker on kujundanud ka näitusi (Aleksander Niine mälestusnäitus, Eesti aedade fotonäitus) ja andnud välja juhendteatmikke („Haljasalade mullatööd”, Õuealade katendid”, „Õuealade haljastustööd”).

Siiski on Vaike Parker tunnistanud, et tema suurim armastus on aedade kujundamine. Tema kavandatud aiad kasvasid välja hoonest, ruumijaotusest ja stiilist. Ta on öelnud, et kui arhitekti loodu on kui maal, siis tema haljastus on nagu raam pildile. Parkerit inspireerisid eeskätt funkmajad, nende lihtsus ja otstarbekus. Tema aiakujunduslikku käekirja iseloomustavad modernistlikud võtted – vähe liike ja sorte –, mis tagab aia terviklikkuse. Vaike Parker lähtuski oma kujundustöödes minimalismipõhimõttest: mida vähem, seda parem.

Parkeri arvukatele aiakujundustöödele lisandus 2007. aastal valminud Seedri tänava pansionaadi haljastus Pärnus (arhitekt Kalle Vellevoog). Nii mõnigi tellija ja kolleeg ei jõudnud ära imestada, et 80aastane proua koostas kõik oma projektid arvutis.

Tema üheks viimaseks olulisemaks tööks oli Eesti Vabariigi Pekingi saatkonna haljastusprojekt (arhitektid Andres Põime, Lauri Vaimel), mis valmis 2009. aasta lõpus, ning mullu sai ta valmis Tallinna Palderjani tänava eramu aia kujunduse (arhitekt Andres Põime). Üks Vaike Parkeri kolleege meenutab, et kui ta arutas tänavu jaanipäeva paiku temaga üht haljastusprojekti, oli Vaike nooruslik, loominguline ja tegus, nagu tavaliselt.

Vaike Parkeri töö oli tema elu. Andekas maastikuarhitekt töötas seni, kuni eluküünal kustus.

Mälestame andekat ja värvikat kolleegi.

Eesti Arhitektide Liit

Vaike Parker saadetakse ära teisipäeval, 14. augustil 2012 kell 13 Nõmme Rahu kirikust (Tallinn, Võsu 5).