Lammutamine paljastas hävinuks peetud torni

Askur Alas, EPL


Tänu sellele, et AS Restor lammutas linnamüüri küljes olnud hoonestuse, tulid Lai tänav 49 maja seinast välja Renteni torni jäänused, mida ajaloolased pidasid siiani täielikult hävinuks.


Varemed olid peidus
“Siiani arvati, et Renteni tornist pole enam midagi järel, kuid kui Restor lammutas müüriäärse hoonestuse, tuli päevavalgele, et osa torni on Lai 49 hoone sees säilinud,” ütles kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna peaspetsialist Olev Liivik. Torni poolümar kontuur paistab nüüd selgelt välja linnamüüriga kohtuva Laia tänava maja seinast.
Arvatavalt koos uue linnamüüriga aastail 1340–1355 rajatud torni ülemine kaitsekorrus oli juba 1730-ndatel täielikult varisenud. Järgmiseks sajandiks oli torn veelgi rohkem lagunenud ning lammutati senivalitsenud arusaama järgi täielikult 1880. aastal seoses Lai 49 hoone ehitamisega.


“Renteni torn on praeguseks täiesti hävinud,” kirjutas arhitektuuriajaloo autoriteet Rein Zobel raamatus “Tallinna keskaegsed kindlused” aastal 1980, mil tornijäänuseid peitvates barakkides asusid siseministeeriumi garaa?id.
“Kui torn on tõepoolest alles, siis on see sama oluline uudis nagu Wismari raveliini käikude leidmine,” ütles Zobel nüüd ning lubas asja uurima minna. Tema sõnul väärib tähelepanu ka see, et torni juurest läheb läbi Tallinna vanim teadaolev müür, 1265.–1282. aastal ehitatud Margrete müür. “Tekib küsimus, kas seal juba sel ajal oli torn või mitte. Nüüd saab seda uurida,” märkis Zobel.


Vana linnamüür uue sees
Taani kuningas Kristoferi lesk Margrete, kes sai pärast kuninga surma Eestimaa lääniks, andis 1265. aastal käsu linnamüür ehitada. Vana linnamüür on meetrikõrguselt näha uue linnamüüri sees näiteks Suurtüki tänaval, kuid on praeguseks suuremas osas jäänud maa alla.


Linnamüüri käänukohal asunud Renteni torn oli kolmveerandringi kujulise põhiplaaniga. Algkujul kahekorruseline, linna poolt avatud ehitis rekonstrueeriti 14–15. sajandi vahetusel raehärra Renteni käe all kolme- või neljakorruseliseks linna poolt suletud ehitiseks. Umbes 20 meetri kõrguse torni seinte paksus oli 2–3 meetrit, torni läbimõõt oli 10,2 meetrit. Torni kaks ülemist korrust olid kaitsekorrused, ülemine neist oli algselt tõenäoliselt lahtine platvormkorrus, millele ehitati katus peale 16. sajandi esimesel poolel. Torni allosas võis asuda ladu või vangla.


Liiviku sõnul võib midagi selguda ka maja keldrit uurides. “Praegu on selleks hea võimalus, sest maja ehitatakse ümber ning mitmed kinnikaetud detailid tulevad välja,” märkis Liivik.