Lasnamäe linnaosa tahab kohendamist
Neljapäeval disaini- ja arhitektuurigaleriis avatud Eesti Arhitektide Liidu aastanäitusel on väljas maketid, mis näitavad, kuidas oleks võimalik Lasnamäe linnaosa senisest inimlikumaks ja mõnusamaks muuta.
Neljapäeval disaini- ja arhitektuurigaleriis avatud Eesti Arhitektide Liidu aastanäitusel on väljas maketid, mis näitavad, kuidas oleks võimalik Lasnamäe linnaosa senisest inimlikumaks ja mõnusamaks muuta.
Kui siiani olid arhitektide liidu aastanäitused pühendunud sellele, mis on juba tehtud ja milliseid maju ehitatud, siis seekord võeti eesmärgiks näidata võimalikku tulevikku ehk kuidas võiks Tallinna suurim linnaosa Lasnamäe mingil ajal välja näha. Seetõttu antigi arhitektidele kätte mingi konkreetne koht, mida nad pidid hakkama ümber kujundama, et tuua Lasnamäele elu juurde ning muuta see magalapiirkond võimalikult inimlikuks ja mõnusaks.
Näituse kuraatori Reedik Poopuu sõnul on probleem selles, et Lasnamäe linnaosa ehitati kiiresti mitmekorruselisi elamuid täis, kuid kavandatud ühiskondlikud hooned jäid rajamata. Ehitati küll kauplused, koolid ja lasteaiad, kuid sellest on vähe, et mõnus elukeskkond tekitada. Seetõttu pandigi aastanäitusel osalenud arhitektidele ülesanne mõelda, kuidas saaks senisesse elamupiirkonda rohkem elu sisse tuua.
Projekt «Sõpruskohtumine» näeb välja kui üks must kast, aga kui seal olevast pisikesest avast sisse vaadata, siis on näha korrusmajade siseõue Kärberi tänaval. Poopuu selgitas, et arhitektuuribüroo B210 töös on tegemist aktsiooniga, kus elamute siseõue paigutati lauatenniselauad ning vaadati mis toimuma hakkab. Noored tulidki kohe mängima ning majaelanikel oli meeldiv seda akendest vaadata.
KAMP Arhitektid olid Paasiku 24 maja ümbruse kujundanud nii, et siseõue kavandati maa-alune autoparkla ning inimesed saavad maapealset ala meelepäraselt kasutada. Hoone esimesele korrusele on mõeldud äriruumid, et seal pulbitseks ka päevasel ajal elu. Teise korruse korteritele on planeeritud suured terrassid.
Kavandi «Ideeprojekt aed» autor Kadri Kerge on öelnud, et Lasnamäe korterelamud on nii ühesugused, et palju seal midagi muuta ei saagi. Küll võiks aga majade vahele rajada koduaia, kus lapsed saaksid mängida ning elanikel oleks võimalik ka midagi kasvatada.
Büroo Allianss Arhitektid olid oma töös välja pakkunud Mahtra tänav 34/36/38/40/42 majade juures lahenduse, et hoonete kolmel esimesel korrusel võiksid paikneda äripinnad, sest viies majas kokku elab umbes 800 inimest, mis annab juba väikese linna möödu välja. Sisehoovi võiks aga tekitada kaubanduspinnad, ujula või mingi muu ühiskondliku asutuse.
Alver Arhitektid on pakkunud välja lahenduse, et igal hoovil võiks olla erinev sisu. Näiteks võiks seal olla kas mets või mänguväljakud või basseinid või hoopis midagi muud. Otsuse peaksid aga langetama inimesed, kes nendes majades elavad, mida nad ise tahavad oma ümbruses näha.
Salto Arhitektide mõte Vikerlase, Kalevipoja ja Pinna tänava kandi kujundamises oli selles, et majade vahele võiks luua avaliku ruumina mäed, mille ümber paikneksid tihedalt elamud.
Arhitektid Alvin Järving ja Sille Pihlak on välja pakkunud idee, et kui siiani on Lasnamäe maja üks tervik, siis tulevikus võiks iga trepikoda olla omaette korteriühistu. Niimoodi saaks senisest kiiremini otsuseid langetada ning elamuid eripalgeliseks muuta. See tähendab, et ühest suurest majast võiks moodustada mitu eriilmelist osa ning niimoodi keskkonda mitmekesistada.
Stuudio Tallinn pakkus aadressil Kivila 34 välja lahenduse, et peale eluruumide tuleks kohapeal luua juurde töökohti. See tähendab, et ka päevasel ajal liiguksid majade vahel inimesed ning rajataks kohvikuid ning mitmesuguseid teenindusettevõtteid. Niimoodi tekib poolprivaatne ruum, nii et inimesed tunnetaksid keskkonda kui oma koduümbrust. Samamoodi võiks sinna rajada kas kasvuhooneid või ehitada saunasid ning majadegrupi katusel võiks kulgeda jooksurada, kus kohalikud elanikud saaksid sporti tehes end füüsiliselt vormis hoida.