Lasnamäel on võimalusi ja jõudu
Urve Eslas
Paneelelasum Lasnamäe vajab muutust, ka mõtteviisis. Arhitekt Tõnu Laigu initsiatiivil toimus Tallinnas Lasnamäe-teemaline konverents, kus kaaluti linnaosa tulevikuperspektiive. aastaid Lasnamäe uuendusprojektidega tegelenud arhitektiga vestles Urve Eslas.
Enne, kui läheme Lasnamäe tuleviku juurde, räägiks sellest, milline on meie ettekujutus Lasnamäest. Mis kujundab selle 110 000 elanikuga ja linna mõõtu asumi näo? Lagunenud rõdudega ja räämas paneelmajad keset eikellegimaad? Ühise ruumi tunde puudumine? Halb kuulsus?
See rõhuasetus on traditsiooniline – katkiste rõdude, võsa, tühermaa, üldise Euroopa mõistes kultuurituse ja halva kuulsuse taga võib aimata sotsiaalseid või poliitilisi probleeme.
Tõsi, Lasnamäed iseloomustab sotsiaalne ja kultuuriline kallutatus, võrreldes Tallinna keskosa või teiste «mägedega». Ent sellest on kujunenud linnaosa identiteet, mis kummalisel moel ilmneb tegelikus linnaruumis eelkõige Lasnamäe turul.
Siin saab basaari elustiili esindaja ennast vabalt tunda, osta, müüa, suhelda, salamisi viinuskit libistada, turupäev on sündmus. Kui tahad vene keelt harjutada, siis mine turule. Turge on Lasnamäel päris mitu, peamiselt endiste mikrorajooni keskuste aladel: Paes, Laagnas, Priisles. Samuti on rohked omaalgatuslikud poed soklikorrustel ja väikesed ettevõtted garaažiühistutes kantud turuputkade vaimust.
Turukultuur on valgunud siit ka mujale Tallinna: Keldrimäele, Balti jaama taha ja Pelguranda. Osavad on need ärimehed, kes ehitavad Lasnamäele uusi megaturge piiramatute valikute ja võimalustega. Selle taustal on Lindakivi kultuurikeskus kui võõrkeha suures linnaorganismis.
Mida muuta? Ja kuidas?
Paljud võimumehed ja planeerijad on veendunud, et keskkonda kujundades saab lahendada sotsiaalseid probleeme. Ja ka mina usun seda, kui linnaarendamise protsess on korraldatud targasti.
Mõttetu on tegeleda parendamisega üksnes poliitiliste kampaaniate korras, pisteliselt ja ühe üksildase projekti raames. Linna tuleb arendada terviklikult, mitte kiirustades, pikema aja jooksul, kõiki ühiskonnakihte harides ja kaasates.
Lasnamäe puhul näen peamist häda kommunikatsiooni puudumises elanike ja linnavalitsuse vahel. Projekt «Hoovid korda!» on suurepärane algatus, kuid ta jääb tahes-tahtmata üksikuks. Lasnamäed ja eelkõige elamualasid saab korrastada, kasutades ära sadade inimeste initsiatiivi, kes tahaksid suhestuda oma koduümbrusega, kuid kellel puudub teadmine ja algatusvõime.
Selleks peab keegi tegema sihipärast tööd inimestega, luues tugirühmi ja võrgustikke, toetades neid ka rahaga. Kes on see keegi? Ilmselt ikka poliitikud ja linnavalitsus. Laiemalt Lasnamäed analüüsides peab siin korda saatma ka suuremaid tegusid.
Oluline on kavandada ja välja ehitada Lasnamäe rohealad, sidudes need Tallinna rohevõrgustikuga, puhkuseks kohandada vanad karjääride alad, ehitada lõpuni kunagi kavandatud tänavad, lisada avalikku ruumi inimlikku mõõdet linnamööbli ja muu sellisega, tõsiselt mõelda Lasnamäe elanike lähiteenindamisele, et vähendada suurenevat autode kasutamist, viimast toetaks ka kiirtramm.
Tallinna kesklinn on muutunud atraktiivseks, kuid turistide lisandudes ka ülekoormatuks. Linnale tuleks kasuks, kui leitaks lasnamäelastele enam tegevust Lasnamäel, et ei saaks öelda: Lasnamäel on hea elada, aga siin ei ole midagi teha!
Kas paneelmajade ehituskvaliteedi tõttu on taastamine mõttekas või peaks hakkama mõtlema mustema stsenaariumi peale?
Betoon kestab ja Lasnamäe hoonestus toetub valdavalt paekaljule, mis kannab maju väga hästi. Nõrgemad kohad võivad olla terasühendused, mis paneele koos hoiavad, kuid nende ülevaatamine on vaid tehnika küsimus.
Kindlasti saab maju rekonstrueerida, vahetada aknaid, ehitada juurde lifte, lisada uusi rõdusid, ehitada katustele penthouse’e, muuta korterite sisemist plaanilahendust, kasutada esimesi korruseid äripindadeks, ehitada siseõuedesse maa-aluseid parklaid jne.
Mustem stsenaarium tähendaks majade lammutamist. Kuid seni kui siinne elamisühik – korter – on kinnisvaraturul likviidne, ei ole selleks vähimatki põhjust.
Pärast sõda rajatud korterelamute asumite probleemiga ei seisa silmitsi ainult postsovetlikud maad, sama muret ja huvi asumite uuendamise vastu võib leida ka mujal Euroopas. Kuidas on seal Lasnamäe-sarnaste asumite probleeme lahendatud?
Euroopa on üks kultuuriruum, modernistliku uuslinna idee sündis juba 1930ndatel ja seda hakati hoogsalt realiseerima pärast sõda üldise korterikriisi leevendamiseks Inglismaal, Prantsusmaal, Taanis, Hollandis ja mujal. Lasnamäega sarnaseid alasid on sadade viisi üle Euroopa. Majutada korraga näiteks 45 000 inimest oli tühiasi.
Meil lisandus korteriküsimusele ka poliitiline aspekt. Uuselamute alasid kasutati Nõukogude Liidu rahvaste segamiseks. Kuid sarnane joon teiste maade uusasumitega on, et korterid küll ehitati, kuid sotsiaalne infrastruktuur jäi rahanappuses ehitamata. Elanike esimene eufooria uuest korterist asendus pettumusega ja need piirkonnad käisid alla.
Nüüd on paljud riigid selliste aladega tõsiselt tegelema hakanud. On põhimõtteliselt kolm teed. Karm tee – lammutada kõik maatasa ja ehitada uus madaltihe linnastruktuur (näiteks uued ridaelamud Bublinis Ballymun); säästev tee – lahutada tühjaks jäänud majad paneelideks ja nendest ehitada uus hoonestus (näiteks Berliinis Marsahn); pehme tee – muuta inimeste vaimsust ja renoveerida aja jooksul hoonestust ja ümbrust (näiteks Londonis Thamesmead).
Kogu piirkonna parendamist Euroopa Liidu rahaga on raske loota. Sellega finantseeritakse eelkõige algatavaid ja analüüsivaid programme, millega loodetakse anda algtõuge kohalikule arengule. Näideteks on Nehom (Neighbohood Housing Models), milles osales ilma ühegi arhitektita ka Tallinn, Interreg III Lhasa (Large Housing Area Stabilisation Action) projekt kümne linnaga koostöös, praegu käimasolev rahvusvaheline projekt Urbact, initsiaatoriks Poola linnad.
Lasnamäe uuendamisest on räägitud juba aastaid. 1998. aastal oli projekt «Lasnamäe elamurajooni parendamine – aknaid tulevikku», 2003. aastal toimus Lasnamäe-teemaline rahvusvaheline arhitektuurivõistlus Europan. Mis neist saanud on?
Need on protsessid altpoolt ülespoole, mille algatajateks on olnud tugeva sotsiaalse närviga professionaalid ja akadeemilised tegelased, kes näevad kasutamata potentsiaali intervalli võrra varem ja üritavad üldsust teavitada tekkinud ja tekkivatest olukordadest linnas.
Siia ritta võib paigutada ka heal akadeemilisel tasemel korraldatud rahvusvahelise konverentsi «Võistlevad õnned, elukeskkond külma sõja perioodil», millest on välja antud ka Eesti Kunstiakadeemia toimetis 2005. aastal. Projekt «Aknaid tulevikku» jäi puhtalt akadeemiliseks tööks, kuna meie varakapitalistlik riik polnud veel küps teemaga tegelema, selle algatajad soomlased olid ajast ees. Europani võistluse üks võitjaid Iman Morshedi sai töö Tallinna linnaplaneerimise ametis ja talle anti ülesandeks töötada välja Lasnamäe uue üldplaneeringu põhimõtted. See on väga konkreetne tulemus.
Kunstiülikoolis on mitu aastat toimunud Lasnamäe-seminarid, kus üliõpilased said pakkuda välja oma visioone Lasnamäest. Kas mõned väljapakututest ka töösse võivad minna?
Projekt «Lasnamäe – urban renewal» on eelkõige akadeemiline töö tulevasele arhitektile suurte struktuuridega töötamiseks ja uute ideede otsimiseks. Selle tulemuseks oli hulk lahendeid nii üldisemal kui konkreetsemal tasandil. Suuremalt jaolt olid tööd positiivsed ja ei näinud ette musti stsenaariume.
Kolme aasta jooksul tehtud töid iseloomustas kolm suundumust: muudeti hoonestust ja keskkonda kvaliteetsemaks; analüüsiti sotsiaalset aspekti ja inimeste kaasamist protsessi; esitati täiesti uusi vaatenurki ja ideesid, mida on otseselt raske teostada, kuid mis teisenenult võivad käivitada konkreetsed lahendused. Töödest on veel praegu Lindakivi keskuse koosolekusaali seintel ka näitus.
Töö tulemusi on kavas arutada Tallinna linnaplaneerimise ametiga Lasnamäe üldplaneeringu ühe täiendava osana. Koostöös linnaosavalitsuse ja EALiga jõudis üks üliõpilaste projekti edasiarendus Karin Bachmanni eestvedamisel seminarile «Lasnamäe jätkub…» kui reaalne aktsioon Kivila tn 14, 16, 18, 20 ja 22 sisehoovi korrastamiseks kohalike elanike kaasamisega.
Nüüd on arhitektid Lasnamäe oma südameasjaks võtnud. Milliseid tulemusi loodate sellel kuul toimunud arhitektide liidu konverentsist «Lasnamäe jätkub…»?
Äratada avalikkuse ja valitsejate huvi piirkonna vastu, kus on potentsiaali. Ala on ju kesklinnale katsutavalt lähedal, siin on suur hulk töökäsi ja tarbijaid. Kasulik oli seminaril korratud info eraarendajate tegemistest Ülemiste City ja Tallink City arendamisel. See andis tunnistust, et Lasnamäel on võimalusi ja jõudu muutuda terviklikuks linnaosaks. Jääme nüüd ootama linnavalitsejate ja kohalike elanike initsiatiivi.
Kas muutus peaks algama linnavalitsuse tasandil või sealsete elanike initsiatiivist, mõtteviisi muutusest?
Kõik koos. Linnavalitsus võib toetada rahaga, kuid on vaja ka eestvedajat, vastasel juhul ei tule inimesed ühegi algatusega kaasa. Kui ei ärgita ega kaasa elanikke, et muuta asju paremaks, pole lootustki, et Lasnamäe muutuks.
Kallutatud sotsiaalne olukord ei soodusta siinse sootsiumi suhete tasakaalustamist iseenesest. Uus kiirtramm või aastaringne suusamägi ei muuda inimeste meelsust.
Uus Lasnamäe – Mustakivi piirkonda kerkib Tallink City, endise Dvigateli tehase territooriumile Ülemiste City
Mustakivi tee äärde kavandatavast Tallink City meelelahutus- ja kaubanduskeskusest loodetakse tulevikus saavat Lasnamäe kaubandusliku peatänava piirkonna. Tühermaale planeeritakse ka mäesuusahalli ja suusatunnelit, mis mõlemad on kasutatavad ka suvel. 286 000 ruutmeetril laiuva meelelahutuslinnaku jalgteed planeeritakse inimsõbralikeks jalakäijate tänavateks, kus on rohelust, lilli ja veesilmasid. Linnak peaks valmima 2010. aastal, projekti kogumaksumus on 4–5 miljardit krooni.
Dvigateli tehase 33 – hektarilisele territooriumile plaanitakse kaasaegset linnaosa.
Lisaks büroohoonetele on piirkonda kavandatud messikeskus, tervisekeskus, kõrghaljastusega pargid ning loodusliku keskkonnaga veesilm. Arendajad mõtlevad ka detailidele – plaanis on klappidega pargipingid sülearvutitega töötamise jaoks, soojendusega väli-linnupuurid, mänguatraktsioonid, LED-valgustusega majafassaadid, linnasisene elektri jõul liikuv ühistransport. Arendustegevus käib aastani 2015, projekti kogumaht on 6–8 miljardit krooni.