Leedu, Läti ja Eesti arhitektide liidu ühispaviljon Seoulis kõnetas arhitektuuri ja sõnadega

4. augustil 2017 avati Seoulis (Lõuna-Koreas) Rahvusvahelise Arhitektide Liidu maailmakongressil Baltimaade Arhitektide Liitude Assotsiatsiooni (BAUA) paviljon. Paviljoni ehitusel lähtuti noorte Leedu arhitektide Jonas Lideikise ja Tomas Skripkiūnase ideekavandist ning sellest sai näituse üks külastatumaid paviljone.

Paviljon pakub naudingut nii publiku silmale kui ka kõrvale. „Linna mulje loob inimsuhtlus, nende kõne,“ tutvustavad autorid. Külastaja sisenedes edastab paviljoni lakke paigaldatud helisüsteem läti-, leedu- ja eestikeelseid vestlusfraase. Kui sensorid tajuvad uut külastajat, käivitub uus heliriba. Mida rohkem inimesi paviljoni siseneb, seda häälekamaks ja valjemaks muutub Baltimaade keeltega täidetud ja elusat linna meenutav keskkond.

Mitmekeelset helitausta tasakaalustab paviljoni lakooniline esteetika. Puidust seinu kaunistavad helilised postkaardid. Kolmekümnel postkaardil on kujutatud piltide ja joonistena hooneid, avalikke ruume ja installatsioone, mis on Baltimaades valminud viimase kahe-kolme aasta jooksul. Iga Balti riik pakkus välja kümme autasustatud või muul moel tunnustatud objekti.

Iga postkaart sisaldas valitud ehitisega seotud leedu-, eesti- või lätikeelset fraasi ning selle korea- ja ingliskeelset tõlget. Kaarti peidetud nupule vajutades kuulis külastaja fraasi salvestust ühes Baltimaade keeltest – kõige usinamad külastajad võivad fraasid selgeks õppida.

„Kahtlemata paistab BAUA paviljon teiste riikide ja organisatsioonide hulgas silma oma pildi- ja tekstirohkuse poolest,“ usub Leedu Arhitektide Liidu ja BAUA president Rūta Leitanaitė. „Tagasihoidlik, leebe esteetika püüab ülekoormatud keskkonnas visuaalselt väljendatud informatsiooniga pilku. Külastajates äratab huvi ka keeleaspekt, milles põimuvad arhitektuur, linna identiteet ja isiklik kogemus.“

„See on UIA kongressidel neljas Baltimaade ühine paviljon. Eelmistel kongressidel, mis leidsid aset Tokyos (2011) ja Durbanis (2014), püstitati BAUA paviljon Eesti arhitektide kavandite järgi. Seekord kujundasid paviljoni leedukad, ometi järjekindlalt samu väärtusi ja kvaliteeti järgides. On hea meel näha, et Balti riikide arhitektid jagavad sama meelelaadi,“ kommenteeris Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov. „Mind rõõmustab ka see, et Balti riikide arhitektid viivad ühiselt ellu rahvusvahelisi projekte, “ lisas Läti suursaadik Lõuna-Koreas Peteris Vaivars.

2.‒11. septembrini toimunud UIA XXVI maailmakongress teemal „Linna hing“ arutles küsimuste üle, millest koosneb linna isikupära, veetlus ja elujõud, elanike armastus oma linna vastu ning milline on arhitektuuri panus sellesse. Nädala sündmuste nimekiri hõlmab loenguid, vestlusi ja loomingulisi töötubasid, tudengitele mõeldud ideevõistlusi, auhindade jagamist ja maailmaarhitektuuri näitust. Igal UIA liikmesriigil oli võimalus ühisnäitusel välja panna oma arhitektuuriekspositsioon.

BAUA paviljoni idee valiti välja arhitektuurivõistlusel, kus osalejad Eestist, Lätist ja Leedust pidid esitama näitusekontseptsiooni (väljapaneku ja sisu) ning külastajatele jagatava meene kavandi. Võistlusele laekus 16 tööd ja neid hindas rahvusvaheline žürii.