Lennujaama ehitus jääb tähtajast kuu aega maha
Tallinna lennujaama ehitus on varasemast ajagraafikust ligi kuu aega maha jäänud, sest peatöövõtja Skanska juhtkonnavahetus tekitas segadust ka lennujaama laiendamisel.
Lennujaama juhi Rein Loigu kinnitusel puudutas verevahetus Eesti ühes suuremas ehitusfirmas Skanska EMV neid seetõttu, et lisaks tippjuhtidele lahkus firmast projektijuht, kes otse lennujaama ehitust kureeris.
Nüüd on Skanska omanikud puuduvad inimesed asendanud, tööjõupõua tõttu on osa neist kohale toodud ka Soomest. «Eks ta pingeline ole,» tunnistas Loik.
Uus ajagraafik on Loigu sõnul siiski enam-vähem paika saadud ning kõik tööd peaksid valmima õigel ajal. Juba eeloleval laupäeval avatakse juurdeehitise esimene osa jaamahoone Tartu-poolses otsas. Sinna tulevad lisa registreerimislauad, kontoriruumid ja VIP-ruumid, keldris asuvad pagasi sorteerimisliinid.
Kaks korda suuremaks
Lõviosa terminali laiendusest peaks valmima tuleva aasta märtsi lõpuks, mil hakkab kehtima suvine lennuplaan ning Tallinna lennujaam liitub Schengeni viisaruumiga.
Juuliks peaks aga valmis olema kogu lennujaam oma hiilguses. Selleks ajaks valmib juurdeehitis ka hoone kesklinnapoolsesse otsa, mis pikeneb 18 meetri võrra. Sinna paigutatakse näiteks uus pagasiliin, kust Tallinna saabuvad reisijaid oma asjad kätte saavad.
Samas ollakse valmis ka olukorraks, et suurem osa laiendusest märtsi lõpuks ei valmi, kuid lennujaamal tuleb hakata Schengeni tingimusi täitma. Sellisel juhul hakatakse Schengeni riikidesse ja mujale reisivaid inimesi eraldama praeguses terminalis.
«Põhimõtteliselt on meil vajalik tehnika olemas ning selle saab ühe päevaga püsti panna,» kinnitas Loik.
Laiendatud terminalis hakatakse kolmandatesse riikidesse suunduvaid lennukeid teenindama juurdeehitise tipus asuvates väravates, mille ette tuleb passikontroll. Eelkõige puudutab see tšarterreise kuurortidesse, aga ka üksikuid liinireise näiteks Moskvasse ja Kiievisse.
Kokku tuleb uue T-kujulise terminali postiosasse üheksa väravat, millest kaks suudavad teenindada ka kõige suuremaid reisilennukeid, nagu näiteks kahekorruseline Boeing 747.
Lennujaama arendusdirektori Tõnu Mühle sõnul ei hakata esialgu suurtele lennukitele vajalikke kahekorruselisi trappe siiski paigaldama, sest ükski lennufirma pole seni avaldanud soovi nii võimsate õhulaevadega siia lennata.
Lennujaama laiendus läheb maksma 615 miljonit krooni, sellest lõviosa tuleb Euroopa Liidu abiprogrammidest. Kui praegu on lennujaamas ligi
14 000 ruutmeetrit pinda, siis laiendusega lisandub teist samapalju.
Peibutavad hiinlasi
Lisaks reisijateala laiendamisele ehitatakse peagi juurde ka uus kaubaterminal, sest kaubavedude arv on viimastel aastatel mitu korda kasvanud. Peamiselt on tegemist transiitkaubaga, mis tuleb Tallinna eri lennujaamade kaudu Hiinast ning viiakse siis autodega edasi Venemaale.
Loigu sõnul tegeletaksegi praegu aktiivselt just Hiinast pärit kaupade Tallinna meelitamisega, hiinlastele on see märksa kiirem viis oma toodangut Venemaale toimetada kui otse lennates.
«Probleemiks on see, et Venemaa lennujaamad ei suuda lennukeid piisavalt kiiresti teenindada,» lausus ta.
————————————————————
Sihikul uus laiendus
Kuigi lennujaama juurdeehitis ei ole veel valmis, mõeldakse firmas tasahilju juba järgmistele laiendustöödele, sest plaanide elluviimiseks võib kuluda kuni viis aastat.
Tänavu teenindatakse Tallinna lennujaamas arvatavasti ligi 1,73 miljonit reisijat. Praegu ehitatava laienduse järel suudab lennujaam aastas teenindada pisut enam kui 2,5 miljonit reisijat.
Tallinna Lennujaama juhi Rein Loigu sõnul peaks praeguste arengute jätkumisel reisijate arv kahe miljonini jõudma 2009. aastaks, aastaks 2012 soovitakse aga juba teenindada kolme miljonit reisijat. «Lennujaamaäris on väga oluline trendi õige ennustamine, sest kui jaam on reisijatele juba kitsaks jäänud, on hilja seda laiendama hakata,» märkis ta.
Üheks edasimineku võimaluseks on pikendada lennujaama uut osa. Samas on võimalik laieneda ka kesklinna suunas, samuti võib kaalumisele tulla päris uue terminali ehitus.
Viimasest variandist on räägitud eelkõige odavlennufirmasid silmas pidades, nemad ei soovi niivõrd, et terminalis pakutaks väga palju teenuseid, kuivõrd ootavad soodsaid hindu.
Hindrek Riikoja