Ajalugu – Eesti Arhitektide Liit

Liidu ajalugu

Eesti Arhitektide Liit (EAL) on arhitektide, maastikuarhitektide ja arhitektuuriteadlaste organisatsioon.

EAL on 08. oktoobril 1921 asutatud Eesti Arhitektide Ühingu (EAÜ) õigusjärglane. EAÜ tegutses 1921-40. Asutajad olid: Karl Burman sen, Ernst Ederberg, Eugen Habermann, Erich Jacoby, Herbert Johanson, Edgar Johan Kuusik, Ernst Kühnert, Christian Lehbert, Aleksander Oklon, Aleksander Poleštšuk, Viktor Reinhardt, Anton Soans, Nikolai Thamm jun, Karl Treumann (al 1940 Tarvas), Franz de Vries. Ühingu eesmärk oli koondada Eesti arhitekte Eestimaa ehituskunsti edendamiseks.

Arhitektide koosviibimine 1930. aastate lõpus. Vasakult A. Vetemaa, J. Linnakivi, V. Seidra, Paul Tarvas, E. Brockner, L. Haljak, E. Lohk, H. Otloot, F. Vendach.

Vanem ajalugu

Korraldati projektide võistlusi ja näitusi, avaldati “Ehituskäsiraamat” (1932) ja “Eesti Arkitektide Almanak” (1934). EAÜ kuulus Rahvusvahelisse Arhitektide Koondisesse ning osales selle kongressidel ja näitustel. Aastast 1935 võisid EAÜ liikmed kuuluda Insenerikoja arhitektuurisektsiooni. Eesti NSV Arhitektide Liit (ENAL) asutati 1945 Tallinnas, osakonnad olid Tartus (aastast 1958), Pärnus (1979), Viljandis (1980). Kuulus NSVL Arhitektide Liitu. Liidul oli linnaehituse, elamu- ja ühiskondlike hoonete ehituse, tööstusarhitektuuri-, maaarhitektuuri, arhitektuurimälestiste ja arhitektuuriajaloo, sisekujunduse, arhitektuuri üldprobleemide, teooria, kriitika ja propaganda ning noortesektsioon. Kõrgeim organ oli kongress, mis valis juhatuse.

1955-79 oli ENALi esimees Mart Port. 1980 – 1983 oli esimeheks Voldemar Herkel, 1984 – 1989 Jüri Jaama. 27. juuni 1989 taasasutati sõltumatu Eesti Arhitektide Liit, kes loeb end asutatuks 08.10.1921 ning Eesti Arhitektide Ühingu tegevuse ja traditsioonide jätkajaks. Iseseisva EALi esimeseks esimeheks valiti 30. novembril 1989 Ike Volkov.

A. Volbergi 60. juubeli tähistamine Arhitektide Liidus 1956. aastal. Vasakult istuvad Kalogeropolus (ALi sekretär), R. Mitt, A. Volberg, M. Port, E. Liiva. Seisavad V. Tippel, Toots (ALi raamatupidaja)

TAASISESEISVUMINE

1990ndate alguses tekkisid EALi baasil uued ärilised algatused, mis tänini on täies elujõus – ajakiri MAJA, kataloog Projekt ja Ehitus. Ilmumist jätkab ajakiri Ehituskunst. Samuti tihenesid välissuhted. Aktiivselt aitas EALi arengule kaasa Eesti Arhitektide Selts Rootsis (tegutses aastail 1990-2002). Head suhted tekkisid Rootsi ja Soome Arhitektide Liitudega. 1993 võeti EAL UIA (Rahvusvaheline Arhitektide Liit) liikmeks BAUA (Baltimaade Arhitektide Liitude Assotsiatsioon) koosseisus. Elavnes ka arhitektuurivõistluste korraldamine. Finantsiliselt oli 1990ndate algus EALile raske – Eesti taasiseseisvumisega kaotas EAL riigi toetuse. Alates 1995. aastast on EAL tegevust stabiilselt toetanud Eesti Kultuurkapital.

Esimesi sõjajärgseid Soome arhitektide külaskäike Tallinna 1960. aastatel. Kohtumisõhtu KuKu-klubis. Vasakult Eija Saijonmaa (Soome), L. Pärtelpoeg, Eeva Larkka (Soome), V. Parker, Kaarina Lehtonen (Soome).

EAL PRAEGU

1990ndate lõpust alates on EALi astunud hulk noori arhitekte.

EALi esimehed:

1992 – 1993 Margus Koot
1994 – 1997 Hain Toss
1998 – 2001 Kalle Vellevoog
2002 – 2003 Tõnu Laigu
2004 – 2005 Margit Mutso
2006 – 2007 Ülar Mark
2008 – 2009 Ike Volkov
2010 – 2013 Peeter Pere
2014 – 2016 Indrek Allmann
2016 – 2020 Katrin Koov
2020 – 2024 Andro Mänd
2024 – praegu Aet Ader

EALi põhitegevuseks on arhitektuurialased ekspertiisid, seda nii arhitektuurivõistluste korraldamisel kui ka eksperdiarvamuse andmisel. EAL on Kutsekoja poolt valitud arhitekti kutse andjaks.

EAL on aastakümneid aktiivselt osalenud mitmete seaduste väljatöötamisel. EALi algatusel töötati 2002. aastal välja Eesti riigi arhitektuuripoliitika dokument.

EAL korraldab iga-aastaseid traditsioonilisi sündmusi oma liikmetele ja arhitektuurivaldkonnast huvitatuile – konverentse, seminare, teabepäevi, õppereise. Lisaks osaletakse mitmetes rahvusvahelistes projektides. Liidu sees tegutsevad aktiivselt noortekogu ja seenioride sektsioon ning mitmed töörupid.