Lilleküla staadioni ehitus võib rahapuudusel seiskuda
Raigo Neudorf, EPL
Poolelioleva Lilleküla jalgpallistaadioni edasine käekäik on segane ning kui projektile väljastpoolt FC Flora jalgpalliklubi rahastajat ei leita, võib ehitus seisma jääda.
“On selge, et Eesti jalgpalliklubi üksi ei suuda sellises olukorras staadioni ehitamist lõpetada. Mina olen käed püsti tõstnud – kui me staadionile suurinvestorit ei leia, siis tegeleme järgnevatel aastatel Tallinna linnale raha tagasimaksmisega ning staadioni ümbruse tänavate ehitamisega. Kahjuks on selline olukord paratamatus,” ütles FC Flora jalgpalliklubi president ning staadioniprojekti eestvedajaid Aivar Pohlak.
Pohlaku sõnul on Lilleküla staadioni ehitamiseks kulutatud ligikaudu 140 miljonit krooni. Koos ümbruskonna teede ja tänavate väljaehitamisega on vaja veel ca 100 miljonit krooni.
Suurimad tööd on tribüünide vee- ja külmakindlaks muutmine ning katuse ehitus.
Maetud viimane kui penn
Pohlaku sõnul on raha staadioni ehitamiseks hangitud eri allikatest. “FC Flora on staadionisse matnud viimase kui penni oma vaba raha. FIFA-lt ja UEFA-lt oleme saanud abi. Õnnetuseks on klubi jaoks hädavajalik ka treeningkeskuse ehitus. Muidugi – kui see kõik kord valmis saab, siis on meil linna keskel kena jalgpallikompleks,” rääkis Pohlak.
Tema sõnul on riiklikest institutsioonidest FC Floral hea koostöö üksnes kultuuriministeeriumiga.
Kultuuriministeeriumi kantsleri Siim Suklese sõnul toetab ministeerium staadioni projekti kahe käega. Tema sõnul on ministeeriumi järgmise aasta eelarves selleks ette nähtud viie miljoni krooni eraldamine. “Tegemist on ju Eesti riigi esindusväljakuga. Vaatame selle ehitamise venimist muremõtetega,” lausus Sukles.
Kantsler lisas, et kuna eelarvevaidlused alles algavad, pole raha suunamine staadionile kindel. Kokku on ministeerium staadioni ehitust toetanud 12 miljoni krooniga.
Tallinna linn seevastu on teatanud, et soovib projektist välja astuda ning oma raha tagasi saada. “Ega meil muud üle jää, kui seda aktsepteerida. Kahju muidugi, aga sinna pole midagi parata,” ütles Pohlak. “Ega ühtegi teist linna osaluse ostjat peale FC Flora enda pole. Pean tunnistama, et juhul, kui staadionile väljastpoolt klubi toetavat õlga alla ei tule, jääb ehitus lähiaastateks seisma. Sest rohkemaks kui linnale raha maksmine ja puuduvate teede-tänavate väljaehitamine me suutelised pole ega peagi olema.”
Napisõnaline abilinnapea
Tallinna abilinnapea Toomas Vitsut jääb staadioniga seotud kommentaarides napisõnaliseks. “FC Floraga toimub sisuline dialoog ning selleks, et mitte üles kütta emotsioone, ei soovi ma enne tulemusteni jõudmist küsimusi kommenteerida.”
Vajaminevatele investeeringutele lisaks peab FC Flora tasuma ka A. Le Coq Arena ülalpidamiskulud. Olenevalt aastaajast on need 100 000 – 200 000 krooni kuus. “Eriti kallid on need kuud, mil peame väljakut mängukorras hoidmiseks kütma. Siis on ainuüksi gaasiarve üle 50 000 kooni kuus,” märkis Pohlak.
Jalgpallistaadionil mängitakse vabaõhuetendust
FC Flora presidendi Aivar Pohlaku kinnitusel oleks jalgpallistaadion lõplikult valmides vägagi multifunktsionaalne.
“Kavandatav tervisekeskus ja hulk kontoripindu toovad sinna igapäevaelu. Meie eesmärk on laiendada ka nn väljakuürituste spektrit,” lausus Pohlak.
1. septembril toimubki esimene selline – vabaõhuetendus “Ei või olla 2”.
“Meil on ostetud ka murukaitsepõrand